Kas tõesti sellest, et nad on ennast alati soomeugrilastest paremaks pidanud? Leidnud, et enne nende jõudmist soome-ugri aladele olid need rahvad metsikud, koobastes elavad inimesed, kes nägid pehmelt öeldes veidrad välja.

See aga oli ju väga ammu, vähemalt tuhatkond aastat tagasi - tänapäevaks ei tohiks sellest  erilisi jälgi olla. Riikluseni jõudnud soomeugrilased - eestlased, soomlased ja ungarlased - on venelastest elatustaseme poolest igati ees.

Praeguseks on ka suhtumine soomeugrilastesse muutumas. Venemaal on ennegi olnud nii, et reformid ja mõtteviisi muudatused ei toimi mitte alt üles, vaid ülevalt alla. Kodaniku algatusel ja rahva arvamusel pole Vene kultuuriruumis lihtsalt kohta. Tegelikult oli vastava mõtteviisi, sellega kaasneva riigi- ja rahvuspoliitika muudatus 2008. aasta alguseks kõrgemalt poolt juba ammmu ära otsustatud.

Nimelt otsustati 2006. aastal hakata tähistama mordva rahva Venemaa rahvastega ühinemise 1000. aastapäeva. Tegemist on otsusega, mis põhimõtteliselt tunnistab Venemaa soomeugrilist alget. Ja tõepoolest - soomeugrilastel ongi otsustav tähendus nii Venemaa riigi tekkel kui ka vene rahva etnogeneesis. Ütleme otse: kogu Venemaa Euroopa osa on soomeugrilaste jälgi täis.

Tuhandenda aastapäeva ürituste raames toimus Saranskis 2007. aastal võimas soome-ugri rahvaste festival „Šumbrat Finno-Ugrija", millest võtsid osa pea kõik soome-ugri rahvaste liidrid. 1000. aastapäeva tähistamiseks on moodustatud orgkomitee, mida juhib Vladimir Putin isiklikult.

Millegipärast on venelased ihanud alati slaavlased olla, ja mitte ainult. Nad on slaavi rahvaste peres tahtnud olla vanemaks vennaks ja mängida esimest viiulit. XIX sajandi keskel sündinud panslavism leidis Venemaal laia kõlapinda, paraku jäid naabrid selle liikumise suhtes skeptiliseks.

Tegelikult on nii poolakad, tšehhid kui ka ukrainlased juba ammu kahtlustanud, et venelased pole päris õiged slaavlased - et tegemist võib olla soomeugrilastega, kes on metsastepivööndis märksa agressiivsemad, sarnanedes omaaegsete madjarite-ungarlastega.

Vaadates Venemaa praegust majanduspoliitikat oma n-ö sugulasriikide Poola ja Ukraina suhtes tuleb tõdeda, et vend ei tunne venda. Meile, soomeugrilastele, on see täiesti arusaamatu, kuid on selge, et sellel on märksa sügavamad juured. Slaavi idee on ehk enam korda läinud vaid serblastele, kes aga pika vahemaa tõttu ei saa aru, kes venelased tegelikult on.

Nähes, et slaavi ühtsusest asja ei saa, on Venemaa tänane juhtkond ilmselt otsustanud muuta nii riigi kui ka vene rahvuse identiteeti. Mitte ainult Venemaa, vaid ka Eesti mastaabis on slaavi nimetust kandvad mõtted ja organisatsioonid tahaplaanile jäämas, sõnad vene, venelane ja venekeelne rõhutamist leidmas. Sellel on oma kindel mõte, võimalik, et soomeugriline.

Sest tõepoolest on parem olla suur tegija ühes väikses 26-miljonilises soomeugrilaste peres kui heidelda slaavi rahvaste peres, kus nagunii peaaegu kõik kahtlustavad venelaste mitteslaavi, st soomeugri päritolu. Keel aga, nagu teame, ei tähenda venelaste meelest midagi - peaasi, et on inimene! Nii ju selgitatakse tänapäeval udmurdile, miks Udmurdi Vabariigi riigiametis töötav venelane ei pea udmurdi keelt oskama.

Seega jääb soome-ugri rahvaste maailm ja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee pikisilmi ootama venelaste esindusorganisatsiooni sooviavaldust astuda soome-ugri rahvaste perre. Võimalik, et vastav arutelu toimub juba järgmisel istungil 2009 sügisel Salehardis.  Mordva rahva Venemaa rahvastega ühinemise 1000. aastapäeva pidustused ja Putini võimalik soome-ugri päritolu annavad selleks igatahes lootust. 

APRILL!