Jaak Aaviksoo: kas eesti valija teab, mida lubavad sotsid vene valijatele?
Sobiva tulemuse tagamiseks nimetati poliitiliseks järelevaatajaks Riigikogu sotsiaaldemokraadist liige Jaak Allik, kes juba eelmiste valimiste ajal oli Ida-Virumaal koos ministriga kandideerides kritiseerinud Eesti valitsuste hariduspoliitikat ja jaganud lubadusi selle ümbervaatamiseks.
Lisaks poliitikute pretsedenditule nimetamisele ekspertkomisjoni liikmeks oli komisjonis üllatusena ka ajakirjanik Jelena Poverina, kes tänaseks on astunud sotside liikmeks ja kandideerib samuti riigikogu valimistel.
Ja ehkki komisjoni liige Kiviõli Vene kooli direktor Arne Piirimägi tõdes komisjoni tööd kokku võttes: „Kõik koolid on täies mahus lõpetanud ülemineku eestikeelsele gümnaasiumiõppele," andis avastatud puuduste üleslugemine ja levitamine võimaluse ülemineku teemat jätkuvalt küsimärgi alla seada, mida eelkõige venekeelses meedias ja kohtumistel on pidevalt ka tehtud. Pole kahtlustki, et selliste sammudega loodetakse võita nende venekeelsete valijate hääli, kes end riigikeelsele õppele on põhimõtteliselt vastandanud.
Nende häälte nimel on ülemineku vastu seni avalikult ja organiseeritult võidelnud vaid keskerakondlikud Tallinna ja Narva linnavalitsused. Küll poliitiliselt motiveeritud avaldusi esitades, kohtusse pöördudes kui ka avalikult vastu töötades, sh ministeeriumiga koostööd tegevaid koolijuhte ahistades.
Kannatajateks on aga olnud eelkõige nende koolide õpilased - kehv riigikeele oskus on Tallinna Ülikooli uuringutele tuginedes peamine põhjus tulevasele palgatasemete erinevusele. Nüüd on nendega varjatult liitunud ka osa eelkõige Tallinnas ja Ida-Virumaal kandideerivaid sotse.
Kui sotside esimehelt Sven Mikserilt päriti kommentaari sellise poliitika kohta, jättis viimane vastuse õhku, ent kutsus üles alustama eestikeelsele haridusele üleminekut juba põhikoolis. Mikseri eestikeelsele auditooriumile suunatud ülepingutatud vastus ilmus ka venekeelses Delfis ja sai seal muidugi „teenitud vastuvõtu osaliseks".
Head sotsid, emakeelest sõltumata väärivad valijad selget vastust lihtsale küsimusele: „Kas Te kavatsete ümber vaadata 60% eestikeelse õppe nõude gümnaasiumides?". See ei ole ainult hariduspoliitiline küsimus. Ühiskonna erinevatele gruppidele erinevate, isegi vastandlike poliitiliste lubaduste andmine ja lootuste õhutamine lõhestab ühiskonda. Erinevad vaated ei pruugi meeldida, ent neist saab ja tuleb lugu pidada. Küll aga ei saa lugu pidada silmakirjalikust kõigile meeldida tahtmisest, mis oma olemuselt pole muud kui lihtne pettus.
Sama küsimus tõstatub ka Teie kodakondsuspoliitika suhtes. „Kas Te soovite muuta kodakondsuspoliitika põhialuseid?" Teie senised sammud - ilma tahteavalduseta naturalisatsioon ja keelenõuete osaline kaotamine - puudutavad küll väikest hulka inimesi, ent viivad meid pikemas perspektiivis omal ajal põhimõtteliselt tagasi lükatud kodakondsuse nn null-variandi suunas. Lugedes Teie venekeelseid sõnumeid ei ole selline suunamuutus aga üldse välistatud.
