Tänavu pakub Ühtne Eesti soovijatele võimalust kogeda projektipõhise parteistumise võlu ja valu. Laias laastus on 7. mai Saku Suurhalli kogunejatel valikuvabadus, kas olla manipuleerijad või manipuleeritavad.

Ühtne Eesti on tänaseks oma lavastuse edukalt välja müünud. Kummalisel kombel aga jätkub etenduse haipimine nii tänavatel kui meedias täiel tuuril.

Semper-Ojasoo on ühelt poolt win-win olukorras. 7. mai lavastus on menukas juba niikuinii, aga sellest võib hea õnne korral kujuneda ka parlamendivalimistel künnise ületav erakond. Teisalt on õhus mitme riske, mis võivad nurjata nii etenduse kui tekitada projektipõhistes parteistujates järjekordse sügava pettumuse.

Esiteks on NO99 seltskonnal päris keeruline hoida Saku Suurhalli publikut oma stsenaariumi raames. Kui laval dikteerib mängu üks artist — olgu selleks Rammstein, Meie Mees või Peep Vain — läheb massiga manipuleerimine lobedalt, sest fännid kuuletuvad oma iidolile reflektiivselt. Kuid nüüd tuleb kokku väga kirju seltskond, kellest tegelikult vaid väga vähesed teadavad, mida Ühtne Eesti reaalselt kavandab.

Aga kus koos on kaks eestlast, sealt võib tulla kolm erakonda — mis ühtsusest me räägime? Pole siis ime, kui pärast 7. maid on meie erakonnamaastik rikastunud koguni mitme uue parteiga. Et lisaks Ühtsele Eestile astuvad areenile veel ka näiteks erakonnad Tegelik Ühtne Eesti ja Meie Ühtne Eestimaa vmt. Oleks farss misssugune!

Teiseks on selge, et NO trupi täna veel päris värskelt mõjuv pila hakkab varem või hiljem publikut väsitama. Tõtt öelda on senini neilt tulnud ainult üks algupärane sisukas sketš (Valimiskool 1). Muud naljad on mingis sarnases vormis juba läbi käinud sellistest populaarsetest meediaformaatidest nagu “Pehmed ja Karvased”, “Erisaade”, “Ärapanija” ja “Rahva Oma Kaitse”. Kaua sa kannatad kurbade naeru?

Kolmandaks võib Ühtse Eesti poolt esimese nädalaga suureks puhutud PR-mull iga hetk lõhkeda. Kui näiteks peaks keegi algatajatest veelkord avalikkusele valetama. Või kui selguks, et eeslaval askeldavate Pinoccio ja Malviina selja taga tõmbab niite keegi mõjukas Papa Carlo. Ja hoidku jumal, et finantsdistsipliin oleks Ühtses Eestis igati JOKK!

Läheb kuidas iganes, värske fooni eelseisvatele parlamendivalimistele loob Ühtne Eesti kindlasti. Jääb vaid loota, et nende kunstiline vastandus meie erakondade senisele populismile ei hakkaks ühel hetkel tootma reaalpoliitikas uut ja veelgi räigemat populismi.