Ivo Känd: Mehena sündinud
Üldrahvaliku pääsemise huvides ohverdatakse uue laine koondatud. Teoreetiliselt on see arusaadav lahendus, praktiliselt aga jäävad järgmised ja järgmised mehed „munadeta“.
Tõeline mees on nagu Jumal, kelle olemasolu paljud usuvad, aga näinud pole teda keegi, eks? See Jumal saab ennast armastada, kui teistel on põhjust teda armastada. Tingimatut armastust siin ilmas kuigi palju ei esine. Iseenesearmastus on vajalik ja edasiviiv jõud, selleta oleme iseendaga pahuksis. Kui sinust maailmale kasu ei ole, väärid isegi enese poolt pelgalt haletsust ja põlgust, mitte armastust.
Ühiskondlik ootus mehe suhtes on teadagi see, et mees oleks edukas, rikas ja mõjukas. Rikas mees pidavat isegi paremini seksima. Loogiline — kui mehes on kirge, on ta heas tujus ja terve. Tervist ei saa küll raha eest osta, kuid kui mehel on raha kui tema väärikuse mõõtühikut, on ta palju tervem ja oma erektsioonihäireidki saab ta ravida.
Kõik me teame, et kahanenud turul tuleb ellujäämise nimel ennast topelt tõestada. Hukka mõista on laialivalguvat, keskpärast, laiska, tüsenevat, haigustest kubisevat ja mugavat Eesti meest lihtne. Kas oleks võimalik ka mõista?
Kas töötu luuser Eestis sureb kiiremini kui ennast Soomes surnuks töötav Eesti Kalevipoeg? Magistrikraad ei tähenda Eestis veel hakkamasaamist ega näita ka isase terviklikku intelligentsust, mis ei seisne teadmiste hulgas, pigem ikka vaimses võimekuses. Eesti mehed elaksid nagu vene ruletis, kui läheb hästi, siis saadakse püüdlikust naisest ikkagi parem töökoht, kui aga kõik ei laabu, on mehe allakäik kiirem kui saatusekaaslasest naise oma.
Mees lihtsalt joob meeleheitest oma võimekuse maha ja sureb ikka lollina.
„Mehed on logardid ega vääri Eesti naisi“ — nii on sageli edukad naised mehi iseloomustanud. Samas nad aga ei tunnista, et hoolimatu kriitikaga varjavad nad oma suutmatust leida tõeline ja toetav partner: „Hakka veel luuserist isendit üle talve pidama — ei, pigem üksindus ja uusimale vibraatorile uued Duracelli patareid!“ Vähem mõtteid ja tundeid, sest karjääriredelil on tarvis aktuaalsete näitajate poolest rivaalidest ettepoole kerkida.
Kas vibraator kuulab teid ära, kallistab ja armastab? Kas vibraator tunneb naise hinge kõige peenemaid vibratsioone — on see mehhanism teie südamesõber ja hinge teekaaslane?
Pole kahtlust, naised saavadki hakkama, aga kas saavad edaspidises elus hakkama nende kasvatatud lapsed? Ja kui küsida üksikema lastelt, kas on nad ilma isata õnnelikud, siis tegelikult ei maksagi küsida, tõtt nad ei ütle, pole mõtet neile veel üks liigne kord haiget teha. Lahutuse puhul on meestel vähe lootust õiglasele kohtulahendile, ehkki sageli oleks lastel isaga parem kasvada.
Õnneks tublid Eesti mehed ei ole veel päris välja surnud. Mehelik on see mees, kes on piisavalt tugev, et mitte alluda naise omakasule. Selle peale aga kargavad põõsast välja valvefeministid ja hakkavad undama. Kas te üldse teate, mis on mehelikkus?
Mehelikkus on tegelikult midagi enamat kui lihtsalt macholikkus. See omandatakse eeskujude kaudu, nagu naiselikkuski. Sageli unustatakse poiste arengut jälgides hoopis tüdrukud. Tütarlastestki kasvatatakse mehed. Ka naistekeskses koolis saavad poistest tähelepanu nii tublid kui ka laisad. Hästi õppivat poissi märgatakse, samas tubli tüdruk võib jääda tähelepanuta, kuna tüdruku tublidust võetakse enesestmõistetavalt, sest poiste probleemid on nähtavamad.
Igale langusele järgneb tõus ja ellu jäävad need, kes on järgmise majanduskasvu mootoriteks, kes on õppinud eriala, mis toob ka leiva lauale. Haridus on meestele ja naistele erinev vahend. Naised panustavad keskmisest rohkem haridusse, et mitte olla vaene täiskasvanuna, see on nende kindel võimalus.
Noored naised ei õpi meestele lootma — nad teavad, et peavad ise hakkama saama. Oma haridus, oma töökoht, oma karjäär ja oma sissetulek. Tööturulgi ei konkureeri mitte niivõrd naised meestega, pigem ikka noored, hästi haritud naised omavahel. Mehed töötavad tehnoloogiaerialadel, kus pole vaja häid hindeid, on rohkem vabu töökohti ja pole ambitsioonikaid kõrgharituid naise konkureerimas, seega saavad poisid hakkama ka kehvemate hinnetega. Meeste jaoks ongi füüsilised ja haridust mitte vajavad armetud töökohad. „Trudad“ haritlannade kõrval — mis abielu sellest tuleb?
Naised on Eestis küll haritumad, aga pehmete väärtuste alane haridus ei ole antud kontekstis edu alus. Samas naised vallutavad üha enam ka ameteid, mida on peetud traditsiooniliselt mehelikuks (kaitsevägi, politsei). Mehed aga haiglasse õeks, kassiiriks või kooliõpetajaks hästi ei lähe.
Tehnoloogia areng võtab meestelt füüsilise jõu eelise ja juba praegu käib tööl rohkem naisi kui mehi. Seega edestavad naised mehi üldises tööhõives ja ilmselt nii jääbki. Ka kodus töötamises on naistel eelis — nii käsitöö kui vaimne töö kodus on ikkagi naiste pärisosa.
Eestis üha suureneb haritud meeste ja naiste vaheline lõhe.
Loll ja laisk mees jäetakse naiste poolt lihtsalt maha, sest naine ei hakka enam mehe eest tööd rabama, pigem läheb välismaale.
