Isadusest: Olla või olemata olla?
Omapead bioloogiliseks isaks ei saa saamagi.
Isaks saamine on looduse sund ja sinu võimalus. Isaks olemise otsustab aga vist igaüks ise. Nõrgukesed kelgunöörid ei mõista oma päevade lõpuni, et neil lisaks nikutamise veel mingeid kohustusi tekkis. Vaguramad koogutavad pereema ees nii, et muhud laubal. Neile on tähtis, et neid endid peetakse ja neile lubataks pesas oma paik.
Elujõulisemad isased aga ei mõtle üldse oma uue rolli üle. Nad on sellesse sündinud ja suuri sõnu ei tehtagi. Nad on isad oma lastele ja kallistajad kaasad oma laste emadele. Kuid kui võimalik, siis ka teistele kaunitaridele. Elujõulised isased elavad looduse seaduste kohaselt.
Isa vaade
Kui mina oma ideaale kehtestasin, olid teised ajad. Palju on teisenenud vaid ühe inimpõlve jooksul. Ja asja uurides — ka meie isadel olid oma arenemiseks samuti hoopis teised nõuded. Kui enne olid vanemad ja vanavanemad pühad ja auväärsed, kellele oli kombeks alt üles vaadata, siis nüüd on troonid vallutatud. Nüüd peaksid vanemad — isad-emad olema suutelised ka lastelt endilt pidevalt õppima enne, kui püüavad ennast kuidagimoodi kehtestada.
See on esimene raske kohanemine, tegelikkuse äratundmine, tänasel värskel isal. Ka emal, muuseas. Aga aeg ei oota. Tulevad järgmised ülesanded.
Olulisem pole täna reha- või kirvevarre jaoks puu valimine ja kuivatamine, vaid oma lapsele tema võimaliku koha äratundmise ja selle tunnetamise õpetamine. Temale tulevaste võimalike rollide sisuline selgitamine ja nende rollidega, mis elu toob, toime tulema õpetamine. Rollitunnetuse arendamine. See on elukogemuse olemasolul ju võimalik.
Kõige raskem on koos edenemisega ka kogu aeg ise juurde õppida, katsetada ja uuesti juurde õppida.
Meie enda ajajaotus vajab muutmist. Sõpradele, kaasale, hobidele, lapsele, ämmale, äiale, tööle. Kõigile peab sind jaguma. Siin saab midagi kindlasti koos lapsega ühitada või koos temaga ka enda energiajaotust korraldada.
Mäng on poisslapsele asendamatu kogu elu. Sellesse saab ka mõningal moel poisse sisse viia, aga kuidas sellese meelitada tütarlapsed? Mõned nendest on juba lapsepõlvest valmis inimesed ja oskuslikud mängu vaid jälgima. (Kuid see on omaette teema.) Poisid on juba ammu looduskaitse all, sest nende mõistusepärane elu on väga raskesti käivituv ja võimalik ajutegevus väga ettearvamatu.
Kui soovid, et lastel oleks isa olemasolu tuntav ja ise ka päris loru ei juhtu olema, saa oma laste emaga endiselt armastusväärselt läbi. Sest emad määravad kogu elukorralduse. Ka sinu kõlblikuse ja väärtuse. Kui püüad vastu vaielda, jääd üksikuks. Vaid võimekamad meist saavad võimalusi. Ääremärkusena tuleb tõdeda, et ma ei tea ühtegi pereinimesi tunnustavat organisatsiooni, kelle juhtide hulgas ei oleks naisi.
Kõik isa tegemised on eelkõige tema enda tegemised, mis tuginevad tema kogemustele ja oskustele, lapsed võivad sellest vaid nakatuda. Ja kui ei nakatu, siis on neil vähemalt teadmine sellest, milline võiks nende laste tulevane isa olla. Aga see eeskuju võiks olla veenev.
Ärge tehke laste eest midagi ära. Tehke nii, et nad tahavad ja juba oskavad järele teha.
Oma suhte loovad lapsed aga oma õhinast, teie õpetustest hoolimata. Kuigi tulemus alati kõige säravam ehk pole. Geenid on meie eest enne valikud ära teinud. Ka eeskujud olid ju silmaulatuses. Kindlasti on ka lollusel oma geen. Asi seegi, et seda tunnistame. Nii säilitame hingerahu.
Lapse vaade
Noore inimese esimene ja enesekehtestamise alguses on kõige tähtsam MINA ISE.
Noor inimene soovib ise maailma avastada. Ometi on talle tarvis eeskuju. Kui tal on omaealine sõber ja teejuht, on asi sinnapoole kaldu, kui mõistev ja suunav isa, on õpetus tema poole kaldu. Parim kesktee on vist ajutine isavahetus, see on õpetaja olemasolu. Siit saab toitu võrdlus teistmoodi isasega. Kuid koolid on väga emaõpetajate poole kaldu. Nii ei pääse mehine sõna ja nõudlik lipsusõlme nõue väga pildile. Aga trenn või huviala leidmise katsetused?
Noor inimene on ju valikute risttuules. Isal pole vaja end jõuga kehtestada ja kes suudakski. Tema olemasolu ehk oma kindluse kaitse, on ju olemas. Ka noore lapse ekslemine on vajalik kui kohe õiget ei trehva. Elu ongi mitmesugune ja seda on vajalik tajuda, jälgida ja suunata kui võimalik on.
Üldsuse vaade
Millise ülesandega me siia ilma tulnud oleme. Elu jätkama ja edasi andma. Me oleme sõnumitoojad ja sõnumi edasiviijad. Muud ülesandekesed tulevad peale seda. Selleks on tarvis püüda oma sooroll täita ja täiega.
Vastusvõimega.
Nagu me teame, tuleb kogu antud elu elada sekundite kaupa ja vastuvaidlematult. Elada tuleb oma ainukest täiega, hea on, kui isaseisus innustab ja kohustab.
Proovielu pole ette nähtud.
