Pabistamist jagub kindlasti ohtrasti, sest kõik on esmakordne. Kuidas lapsel tunniplaan on? Kuidas pikapäevarühm töötab? Kui palju peaks last hõivama trennidega? Kes saab klassijuhatajaks? Kuidas ta saab hakkama uute kaaslastega?

Kas koolisöök on maitsev? Mitu korda peaks koolitee enne kooliminekut läbi käima? Kuidas ja kui palju rääkida ohtudest kooliteel ja koolis? Kust saada hea koolikott? Kui palju see maksab? Kas sellised jalanõud on ikka sobivad? Kas see tool on hea ja toetab lapse rühti? Kuidas laps koolis hakkama saab?

Miljon miksi. Kõige olulisem on säilitada rahu, siis on rahulikum lapski. Lapsevanem tajub olukorda hoopis teisiti - vaadates suurt pilti. Nädal enne kooli möödub enamasti kooliasju soetades, väljaminekud on suured. Pabistamist jagub, aga tuleb leida viis ja aeg, et enne tähtsat päeva saaks laps mõnusalt lõõgastuda. Teha nii, et oleks võimalikult vähe pingeid, kuid sujuvalt jutu sisse pikkida mõttevahetusi koolist.

Lapsedki on erinevad – kuidas keegi tahab kõige paremini viimaseid päevi nautida. Et nii endal kui ka lapsel ärevust hajutada, on hea premeerida teda näiteks mingi mõnusa ettevõtmisega: kino- või teatrikülastus, jalutuskäik õhtuvalguses Vabaduse väljakul, mõnus seenelkäik või tutvumisretk loomade varjupaika, kus saab oma lemmikkoeraga rõõmsalt tunnikese-paar veeta.

Ja homme läheme vastu uuele – meie laps läheb esimesse klassi. Üsna suur samm iseseisvumise poole. Lapsele algab valikute aeg, ja meie, lapsevanemate hooleks jääb olla talle nõuandjaks ja toetajaks.