Ilmar Vananurm: Eestlaste eesmärk — milline see on?
Igatahes mina kehitan õlgu, kui nüüdki, peale hiljutisi parlamendivalimisi, üks valitseva erakonna värske minister sõnas raadios umbes nii, et „kui meil on eesmärk jõukust suurendada, siis vaatame, kuidas seda teha…“
Ühed teadlased leiavad teoreetiliselt, et valgus paindub. Teised kinnitavad seda katseliselt.
Tänavused riigikogu valimised kinnitasid teooriat, et rikkaks saamise eesmärgi on ajupesu mõjul endasse imenud isegi need tavalised tööinimesed, kes mitte kunagi rikkaks-jõukaks ei saa.
Saavad ikka need, kes teavad, et rikkaks saadakse kellegi arvelt ning seda moodust ka kasutavad. Oma tööga võib ära elada, kuid mitte rikkaks saada!
Ent eesmärgi saavutamiseks kõlbavad ju igasugused abinõud. Üks abinõu on kas või rikastega ühes pundis, ühel reel olla.
Varalise rikkuse eesmärgis näen ohtu eesti rahvale. Vaja on hoopis peatada rahva hääbumine. Vaja on mitte rikkust, vaid elulootust, parandades nõnda eesti rahva tervist. Kullas suplevaid ravimifirmasid nuumates küll rahvast ei päästa.
Tervise nimel tuleb hoida elu maal — väikeasulates, külades, taludes. Rahva ühtlase jagunemisega haarame mitu head korraga: suurendame rahvust, hoiame rahvast tervemana ja anname oma inimestele kindluse kodumaise toidupoolise kättesaadavuses. Valitsus ärgu sundigu oma poliitikaga võõramaale minema, vaid toetagu maale asujaid!
Üks hää ütlemine vähemalt siin Lõuna-Eestis on, et ära soovi mulle rikkust, soovi tervist!
Kolm sajandit tagasi hüüdis Jean-Jacques Rousseau linlasi loodusse tagasi, ometi polnud toonane Genf ja Pariis suuremad tänasest Tartust. Maailmakirjandusest leiab näiteid närvideravist maal, külas, looduse keskel. Kindlasti mõjuks paljude tallinlaste ja tallinlannade, eriti ministeeriumiametnike mõistusele-tervisele kosutavalt elu Eesti ilusate orgude rüpes.
Ja nende tervisele tuleks kasuks koguni mittemõistmine, miks Eestimaa landšafti siin-sääl mõni karjalaudavare ilmestab või miks nad metsas jalutades tohututele lageraielankidele „komistavad“…
Päev päeva järel võib ajalehtedest leida selliseid kuulutusi: „Ostame metsa ja metsamaad! Ostame põllumaad! Maksame teie metsa ja maa eest õiglast hinda!“ Õnnetu on inimene, kes arvabki, et euro, dollar või kuldmünt on õiglane hind isaisade maa eest! Maa eest, mis aegumatu, hindamatu!
„Inimene pole veel lõplikult tõestanud, et tema ellujäämisstrateegia on parim.“ Nii on öelnud Helsingi ülikooli professor Hanna Maaria Kokko (Horisont, 2/2009). Eesti valitsejate paljukorrutatud rikkuse-eesmärk ei suurenda mu meelest eestluse ellujäämisstrateegiat ja ellujäämislootust. Varaline-rahaline rikkus ei saa kuidagi olla ühegi rahvuse eesmärgiks.
