Helsingi abilinnapea: Keskerakonna ainuvõim on Helsingis mõeldamatu
Millal Tallinn on lõplikult Lõuna-Helsingi ja Helsingi on Põhja-Tallinn?
Selle aastaid plaanitud kaksiklinnani on muidugi veel tükk maad. Põhiprobleem on geograafias: me ei saa sellest üle ega ümber, et meie pealinnade vahel on 60 kilomeetrit Soome lahte. Kusjuures kui vaadata teisi vastavaid linnu, näiteks Koopenhaagenit ja Malmöt, siis on ka seal kaksiklinnani veel pikk tee, kuigi linnu ühendab suisa sild.
Tallinna ja Helsingi vahelise ühenduse parandamisega seoses on räägitud küll raudteepraamidest, küll tunnelist. Mida Helsingi eelistab?
Me oleme taotlenud Euroopa liidu raha erinevate variantide teostatavusuuringuteks, nii et praegu on vele vara öelda. Kindel on see, et kui Rail Baltica Eestist Euroopasse teoks saab, läheb vaja ka paremat ühendust Eesti ja Soome vahel, muidu lõigatakse Soome Kirde-Euroopa transpordi- ja logistikaskeemidest ära.
Nii et Rail Baltica tostamine lisab ka Soome huvi Eesti ja Soome vahelise parema ühenduse vastu?
Igatahes.
Te vastutate Helsingis muu hulgas ühistranspordi eest. Naljaga pooleks - kas see on õiglane, et Helsingi ühistranspordikoondis meelitab Eesti bussijuhid neli korda suurema palgaga teile tööle?
Tööjõud võib Euroopa liidus vabalt liikuda ja kui bussijuhid tahavad Helsingisse tööle tulla, siis nad ka tulevad. Meil valitses varem bussijuhtide põud, mida Eesti bussijuhid on kindlasti aidanud leevendada.
Tõsiselt rääkides – kui kaugel on Tallinna ja Helsingi ühise e-pileti projekt?
Meil on praegu projekt „Pilet“ pooleli, aga ma ei usu, et see tehniliselt nii kole raske oleks. Algust võiks teha näiteks turistipiletiga – paljud mujalt maailmast siia tulevad turistid käivad nii Tallinnas kui Helsingis ja siis oleks ju lihtne, kui oleks ühine pilet.
Te olete Helsingi kohalikus poliitikas tegev juba 1980. aastate keskpaigast. Kuidas te hindate Tallinna olukorda, kus põhimõtteliselt üks erakond valitseb pealinna? Kas see on demokraatia seisukohalt tervitatav asjade seis?
Mina asi pole muidugi öelda, kuidas inimesed peaksid Tallinnas hääletama. Aga meil Helsingis on selline valimiskord, et linnavolikogus on sisuliselt võimatu ainuvõimu saavutada – juhul, kui üks erakond muidugi ei saa üle 50 protsendi häältest [uskumatust väljendav naeruturtsatus]. Lisaks on linnavalitsuses alati esindatud kõik fraktsioonid. See kõik kokku viib konsensuspoliitikani, millel on omakorda oma head ja halvad küljed. Mõned ütlevad, et kui kõik vastutavad, ei vastuta õieti keegi; samas on meie süsteemis võimatu ka ühe erakonna poliitiline diktaat.
Nii et kui Soome Keskerakond sooviks näiteks Soomes elavate venelaste häältega Helsingis monopoolset seisundit saavutada, siis see ei õnnestuks?
See oleks väga teoreetiline mõttekäik. Esiteks ei ole see puht tehniliselt mõeldav. Teiseks on Tallinn ja Helsingi väga erinevad - Keskerakond on Helsingis marginaalne, kolme esindajaga partei, samas kui näiteks rohelistel on Helsingi volikogus 21 esindajat.
Eesti poliitikale on hetkel tüüpiline pidev Tallinna linnavalitsuse ja riigi valitsuse vastaseis. Kas Soomes on olukord samasugune või saavad asjad kergemini aetud?
Eks Helsingi poliitikud on üsna ühel nõul selle suhtes, et nad võitlevad eelkõige Helsingi eest. Aga näiteks praegune valitsus on pealinna toetanud, aidates kas või paari aasta taguses naabervalla Sipoo osalises liitmises Helsingiga. Nii et see vastasseis pole süstemaatiline, vaid sõltub teemadest. Valusad kohad on maksutulude ümberjagamine pealinnaväliste piirkondade kasuks ning transpordihanked. Meie Helsingis leiame, et ühistransporti on vaja toetada seal, kus seda on, ehk meil.
