Kuigi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tampis kuni viimse tööpäevani, et õpetajate palgad tõusevad 2014. aastal 11 protsenti, siis nii hästi tegelikkuses ei läinud. Sõltuvalt õpilaste arvust tõusevad Tallinna koolides õpetajate palgad reaalselt ainult 1-4 protsenti! Ka jutt 35-tunnisest töönädalast ei aita. Kui õpetaja töötab täistööajaga ja annab nädalas klassi ees 21 tundi - uue terminoloogia järgi kontakttundi - peab ta palk olema seaduse järgi 800 eurot kuus. Seda on võimalik ka garanteerida.

Reaalselt oli õpetajate brutopalk üle Eesti möödunud aasta viimases kvartalis 872 eurot kuus, mis jäi ligikaudu 12 protsenti maha vabariigi keskmisest. Kui sealt veel tulumaks maha arvata, jäi kätte 600-700 eurot, millega on võimalik sammud vaid Maximasse seada.

Eriti näotuks läheb õpetajate palgajutt siis, kui tekkib julgust rääkida õpetajate eliidist, vanemõpetajatest ja õpetaja-metoodikutest. Hinnanguliselt võib neid Eesti koolides olla ligikaudu tuhatkond. Need on parimatest parimad pedagoogid, kes aitavad üleval hoida õppetöö taset. Nad on ainekomisjonide esimehed, aitavad järje peale nooremaid kolleege, kirjutavad õppematerjale, esinevad kolleegidele jne.

Mitmeetapilise atesteerimise tulemusel omistab õpetajale metoodiku kutse Haridus- ja teadusministeerium. Vastavale käskkirjale kirjutab alla minister. Selline kord kehtis möödunud aasta lõpuni. Sellest aastast läheb see edasi õpetajate kutsestandardi nimetuse all.

Minister Aaviksoo omistas veel 2013. aasta lõpus reale õpetajatele metoodiku kutse, mille kehtivusaeg on viis aastat ehk 2018 aastani! Vastavalt seadusele kehtis metoodiku kutse omistamisega ka 15-protsendine palgalisa. Aga koolideni jõudnud eelarves ehk haridustoetuses ehk õpetajate palgarahas seda numbrit kahjuks arvestatud ei ole.

Uue korra järgi peab kool otsustama, millisele õpetajale kui palju maksta. Kui raha pole, tuleb ühe õpetaja palk teise arvelt, mis on üsna hea viis kolleegide tülli ajamiseks. Maksmata jätta justkui ka ei saa, sest seaduse järgi peaks standardile vastav õpetaja oma raha kätte saama. Kui raha ei ole, siis on osa koolidest sunnitud seadust rikkuma.

Ikka ja jälle on meeldiv lugeda eesti laste headest PISA-testi tulemustest. Sellel nädalal saime teada, et meie õpilased oskavad probleeme lahendada paremini kui paljude teiste riikide õpilased. Gunta Tire, SA Innove PISA uuringu koordinaator: „ Toimetulekuks on paremini valmis need lapsed, kes käivad uudseid õppemeetodeid rakendavates koolides. "

Seda, millises koolis ja milline õpetaja on piisavalt motiveeritud, et uudseid õppemeetodeid kasutusele võtta, ei pea kolm korda arvama. Õpetajatele lubatut ja tegelikkust kõrvutades võib aga öelda, et härra Aaviksoo jättis oma järglasele ministritooli alla väikese ja väga ebameeldiva üllatuse...