Õigus võrdsele kohtlemisele on Euroopa Ühenduse õiguse üldpõhimõte. Asutamislepingu artiklis 13 lubatakse Nõukogul komisjoni ettepanekul võtta meetmeid, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Seda tunnistatakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21.

Tänaseks on vastava artikli alusel vastu võetud kolm direktiivi (2000/43/EÜ, 2000/78/EÜ ja 2004/113/EÜ), mis on aga osutunud puudulikuks, et vältida EL liikmesriikides diskrimineerimist sh ka seksuaalse sättumuse alusel. Nimetatud direktiivid, mis on rakendatud liikmesriikide sh Eesti seadusandluses, on keelatud diskrimineerimine seksuaalse sättumuse alusel vaid tööhõives, kutsetegevuses ja kutseõppes.

EL Komisjon on teinud ettepaneku antud valdkonnas olemasoleva regulatsiooni täiendamiseks ja esitanud Nõukogule ettepaneku vastu võtta täiendav direktiiv millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Nimetatud direktiiv sätestab piirangud ka diskrimineerimisele seksuaalse sättumuse alusel hariduse, kaupade ja teenuste ning sotsiaalkaitse valdkondades.

Ettepanek esitati osana dokumendist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” ja see kaasneb teatisega „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: Uuendatud strateegia”.

Kuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.