Hans H. Luik: Kahe legendaarse näitleja mälestuseks
Ükspäev kutsus ta sõbra Olev Kitsase, kauaaegse Vene Draamateatri direktori, endale järgi Sõpruse puiestee Rimisse, et see aitaks tal kauplusest mõnesaja meetri kaugusele koju kõndida.
“Ei ole enam elujõudu,” kurtis Estonia teatri omaaegne esitenor. Aegu tagasi oli Kalju Karask oma õpingukaaslaste sõnul kõva spordimees, tegeledes poksiga.
Päev hiljem, eile lahkus meie hulgast Karaskiga samal kursusel teatrit õppinud Jaanus Orgulas. 84-aastane Jaanus Orgulas oli 4 aastat nooremast Kalju Karaskist veidi paremas tervislikus vormis. Ta suri kadestusväärselt vaikselt — lihtsalt ei ärganud enam ühel hommikul, nagu abikaasa sedastas.
Veel kuu aega tagasi käis Draamateatri veteran Orgulas koos sellesama kursusevenna Olev Kitsasega Norra bussireisil. Kursusevennad, omaaegselt kuulsalt eestlaste kursuselt Moskva teatriinstituudis, hoidsid kokku. Jaanus Orgulase ja temast 4 aastat noorema Kalju Karaski kursusekaaslasteks Moskva Stanislavski-nimelises Teatriinstituudis aastatel 1948-1952 olid Ervin Abel, Kaljo Kiisk, Aksel Orav, Ita Ever, Lembit Anton, Arvo Kruusement, Rein Aren, Olev Kitsas ning mitmed teised.
Selle kursuse legendaarseks tööks Eesti Draamateatris sai Oskar Lutsu “Kevade”. 1954. aastal, aasta pärast Stalini surma, lõid Draamateatri laval Tootsi rolli Jaanus Orgulas ning Kiire rolli Ervin Abel. Kursusevend Hans Luige dramatiseeringut esitati rekordiliselt üle 300 mängukorra.
Kursusevend Arvo Kruusement pakkus Ervin Abelile hiljem filmis “Kevade” vanahärra Kiire rolli. Tootsi ja Kiirt mängides esinesid Orgulas ja Abel aastaid Eesti estraadilavadel.
Hiljem jäi Orgulas Draamateatris silma koomilise andega karakternäitlejana. Ta on helindanud mitmeid laste lemmikmultifilme ja viimati jäänud meelde telereklaamis, mis kutsub “kama sheerima”.
Koos Eino Baskini ja Aarne Ükskülaga kuulub Orgulas nende näitlejate hulka, kes pärast näitlejakarjääri lõppemist on öelnud, et hoiavad teatrist pigem eemale. Vanameister Orgulase kireks oli seenelkäik.
Sõjajärgne Moskva liitis Stanislavski-nimelise Teatriinstituudi legendaarse Eestist pärit kursuse sõbralikuks tervikuks. Koos on maetud mitmeid kursusevendi, nende hulgas viimati Kaljo Kiisk, kes oli kursuse komsorg. Tegelikult oli Kiisal, nagu mõnelgi Moskvasse siirdunud teatritudengil, põhjust varjata oma sõjateenistust Saksa poolel ning Siberisse saatmise kartuses otsustasid Moskvas õppimise kasuks nii Eesti kindralkomissar Litzmanni ihukaitses teeninud Lembit Anton kui ka Wehrmachti-mees Kaljo Kiisk.
Moskva NKVD ei ühildanud oma andmebaase Eesti omadega. Näitleja Lembit Anton, kes laupäeval oma kodus Pirita jõesaarel leinas kaht särtsakat kursusevenda Moskvast, andis Delfile kasutada peatüki oma mälestustest, seotud Kalju Karaski ja teiste sõpradega. “Ükskord me muidugi sureme,” ütles Delfile Lembit Anton, kel endal õige pea täitub 90-s eluaasta. “Aga enne me ju elame. Me elasime väga kultuurset ja lõbusat tudengielu! Sellisena kirjutasin meie elu ka oma mälestustesse.”
Fotol paremalt: Aksel Orav, Lembit Anton, Kalju Karask, Hans Luik Moskvas õpingute päevil umbes aastal 1950.
