Gerd Tarand: 16-aastased valima!

1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 344 884. Sellest jääb umbes 43 000 inimest vanusevahemikku 16-17 eluaastat. Need noored elavad Eesti eri paikades, käivad koolis ja tööl. Nad on osa meie olevikust ja oluline osa tulevikust. Hoolimata sellest puudub neil otsene võimalus kaasa rääkida oma kodukoha kujundamisel, maksuraha jagamisel ja paljudes muudes küsimustes. Häält ei ole — kes sind ikka kuulab.

Valdav enamik neid noori maksab Eesti riigile makse. Käivad poes, maksavad käibemaksu — käivad tööl, maksavad tulumaksu jne. Arvestades tänapäevast tarbimisbuumi ja noorte osalust selles, toovad need noored riigile ja seega ka kohalikele omavalitsustele sisse korraliku summa raha.

Miks aga ei ole neile tänaseni antud võimalust osaleda valimistel? Alustuseks kas või kohalikul tasandil. Kas me kardame, et sellisel juhul saavad meie praegused poliitikud kaugemale tulevikku vaatavate noorte poolt hävitava hinnangu — või surume me lihtsalt „põhimõtte pärast” neile peale märkimisväärselt rohkem vastutust ja kohustusi, kui anname vastu õigusi ja võimalusi?

Eesti on liitunud ÜRO laste õiguste konventsiooniga. Selle 12. artikkel ütleb, et lastel ja seega ka noortel on õigus avaldada oma vaateid ning eeldada, et nendega arvestatakse kõigis asjades, mis neid vähegi puudutavad. Konventsioon laieneb igale alla 18-aastasele inimesele. Eestis aga ei kaasata noori piisavalt otsustusprotsessidesse. Leian, et 16. eluaastast alates valimiskastide juurde lubades saab seda seisu radikaalselt muuta.

Pretsedent Euroopas on osaliselt juba olemas ja läbi proovitud. Näiteks võib tuua Saksamaa Schleswig-Holsteini piirkonna ja Burgenlandi piirkonna Austrias, kus on juba võimalik kohalikel valimistel valida alates 16. eluaastast.

Kujutan juba ette kriitikute sõnavõtte kõikvõimalike põhjendustega, miks mitte usaldada 16-aastaseid valima, ja üritan enamlevinud argumentidele ennetavalt vastata.

Eesti noored on poliitika suhtes teiste Euroopa riikidega võrreldes tunduvalt apaatsemad. Aga miks nad peakski innustunult poliitmaastikku jälgima, kui nendega nii või teisiti ei arvestata?

Väide, et noored niikuinii valima minna ei suvatse, on aga lihtsalt alusetu. Seal, kus on seda mõõdetud ja arvutatud, on ilmnenud, et noored osalevad valimistel peaaegu alati sama aktiivselt kui nende vanemad — vahel isegi aktiivsemalt. Hannoveris Saksamaal oli näiteks 16-17-aastaste valimisaktiivsus tunduvalt suurem kui 18-35-aastaste seas. Võib üsna kindel olla, et ka meie noored hakkavad usinalt seda võimalust kasutama– vajab ju ühiskond tõsiseid muutusi. Pealegi, Eesti 47-protsendise valimisosaluse juures on iga lisahääl, mis valimistel antakse, demokraatia säilitamise ja edendamise seisukohast ülioluline.

Väga oluline argument 16-aastaste valimisõiguse kaitseks on nende side kodukohaga. 18-aastaselt valitseb suure osa noorte elus tõeline segadus. Gümnaasiumist minnakse edasi ülikooli, paljud vahetavad elukohta jne. Side senise kodukohaga kipub selle all kannatama. 16-aastased valijad on paiksemad, nad teavad ja tunnetavad veel ümbritseva keskkonna muresid ja valukohti ning on võimelised neid soovi korral ka välja tooma. On lootust, et, et 16-aastane valija langetab oma otsuse selle järgi, mida otseselt oma kodukohale ja endale parimaks peab — selle asemel, et valimiskabiinis pimesi suvalisse lahtrisse ristikest teha või populistlikke valimislubadusi kuulata.

16-17-aastased on kindlasti ka idealistlikumad kui 18-aastased. Eks küsige mõne lapsevanema käest, kuidas 16-aastastele poegadele ja tütardele oma tahtmist peale suruda — lihtne see ei ole.

Kujutan siinkohal ette küsimust, mida need 16-aastased ka teavad, ja vastan sellele ehk veidi räigelt ja labaselt. Kui lollidel täiskasvanutel lubatakse valimas käia, siis miks mitte väidetavalt samaväärsetel (kohati jääb muidugi mulje, et olulisemalt mõistlikumatel) noortel? Mida me kardame? Seda, et noored ütlevad oma otsust langetades välja selle, mida nad arvavad ja tahavad? Kas üks demokraatlike valimiste kuldreegleid ei ütle meile mitte seda, et valesid hääli pole olemas?

Tänapäeva noortele sunnitakse peale oluliselt rohkem vastutust ja kohustusi kui 18-aastase vanusepiiri kehtestamise ajal. Samuti arvavad ja teavad noored oluliselt rohkem kui tollal. Eesti ühiskond peab olema valmis ka selleks, et juba 2009. aasta kohalikel valimistel lubada valimiskabiinidesse ka 16-17-aastased noored, et sellega taas kord Euroopa sõpradele head eeskuju näidata.