Ma pole kunagi armastanud lahmida nagu ka tühja teist taga võõrastes rahakottides sobrada. Aga see lugu hakkas mind lihtsalt huvitama pärast seda, kui ajaleht Kesknädal oktoobri alul teemat kahes numbris käsitles ning sellele ligi kaks nädalat midagi ei järgnenud.

Tunnistan, et suhtusin ajalehe teemakäsitlusse isegi teatava eelarvamusega. Teada asi. Ilmumise koht, aeg — valimised, poliitilised konkurendid, üksteise mõõdutundetu mustamine ja mis kõik veel. Paraku julgen ma täna selgust nõudvaid küsimusi veelgi nõudlikumalt esitada kui mõned nädalad tagasi. See ei ole veel süüdistus, kuid lugedes hoolikalt dokumente ja kõrvutades neid Ken-Marti Vaheri ründavate sõnavõttudega süveneb paraku kahtlus, et mida rohkem ta räägib, seda rohkem ta end sisse räägib. Muu on juba maitse küsimus. Kuid alustame algusest.

Maagiline Maakri Maja

2003.aasta oli komeedina justiitsiministriks tõusnud Vaherile ning tema lähikondsetele üks tõeliselt hea aasta. Peatselt küll pööduma hakanud poliitiline õnn ei toonud kadu varandulikus plaanis, pigem vastupidi. Olgu öeldud, et majandushuvide deklaratsiooni järgi oli värske ministri toonane isiklik varaline seis tagasihoidlik — suvemaja Maardus ning vallasvarana korter Tallinnas. Ei laene ega osalust ettevõtluses. Isegi kurikuulsat parteilist rahapesuskeemi keerutanud OÜ Patricia osakut ei ole deklaratsioonis märgitud, kuigi pidanuks.

See-eest soetati aga just sel aastal pealinna city südamesse — maagilisse Maakri Majja vähemalt viis korterit, mille maksumus väidetavate eellepingute sõlmimise ajal 2002.aastal oli enam kui 5 miljonit krooni. Lisaks veel kohad autoparklas ning miljonikrunt Tallinna kesklinna piirkonnas ning aastajagu päevi varem ostetud korter Mustamäel, mis kuulub Ken-Martti ämmale. Kuldne Maakri viis jagunes järgmiselt — 1 korter Ken-Marti emal, 1 korter Ken-Marti emal ja isal, 1 korter Ken-Marti ämmal ning 2 korterit Ken-Marti elukaaslasel Kairil. Kokku ca 6,5 miljoni krooni eest kinnisvara. Pole paha!

Tõsi Vaheri vanemate varanduslik seis oligi märkimisväärselt parem. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine on paljudest eestimaalastest teinud jõukad inimesed ja selles ei ole midagi halba. Kinnistud Tartus, Elvas, Vaste-Kuuste vallas vajavad hoolt ja armastust. Kuid kolleegi katse selgitada vanemate raha päritolu eelloetletud vara võõrandamisega, ei vasta vist tõele. Nimelt olid kõik need kinnistud veel mõned päeavad tagasi Krediidiinfo andmeil oma endise omaniku, Ken- Marti ema nimel. Samuti ei olnud neile seatud ka hüpoteeke, mis võiksid viidata võimalikule laenule. Kinnistu müük Tartus ega hulka hiljem möödud korter Tallinnas ei kata kaugeltki uute korterite hinda. Ka nähtub dokumentidest, et varad ei koormatud hüpoteekidega. Seega on ostud teostatud reaalse raha eest või siis saadud mingitel muudel asjaoludel. Pikantsust lisab ehk seik, et OÜ Patricia eelkäija asutaja oli just Ken-Marti ema.

Haare muudkui laieneb

Heidame valgust ka Ken-Marti abikaasa, tubli linnaametniku Kairi tegemistele. Tema isiklikuks saagiks osutus siis 2 korterit koos parklaga Maakri tänavas, lisaks elamukrunt Tallinna kesklinnas. Selgituseks raha päritolu kohta märgib endine justiitsminister aga järgmist:” 2003.aasta märtsis müüs Kairi Teniste 1/6 elumajast Tallinna kesklinnas (850 000.-), ½ suvilast Tartu maakonnas Haaslava vallas (400 000). Lisaks kasutas ostuks perele tagastatud talu müügist saadud raha, samuti võttis K.T. 250 000 krooni laenu Ühispangast.”

Ka see selgitus tundub enam kui 3 miljoni krooni väärtuses kinnisvara soetamiseks liialt õhuke. Olgu öeldud, et laenu Ühispangalt ei kajasta tema deklaratsioonid üldse, samuti ei kata summat ka Nordea Pangast võetud eluasemelaen. Kuid veel üks põhjus kõhklusteks — samal ajal ostis kõnealusesse majja vähemalt miljoni maksnud korteri ka Kairi ema. Ka seda korterit ei ole teadaolevalt koormatud ühegi finantsasutuse kasuks, ning ridaelamu Tartus, millele viitab kolleeg leheloo selgituses kuulus Kairile, mitte tema vanematele.

Lõpetuseks täidab täpi i kohal Ken-Marti ligi 5000 m2 maaost Lahemaal, kuhu lisaks Maardu suvemajale valmib tulevikus suvila perele ning plaanis on lõpuni viia ka “oma maja ehitus.”

Põhjendatud küsitavused tulude-kulude real on ilmsed. Seepärast tundubki, et kuigi jõuluaeg pole veel käes, on piparkoogimehike üle küpsenud ning pole selge, kas suhkruglasuur asja parandab.