Euroopa nõuab Eestilt kvaliteetsemaid teenuseid
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson, kui suured summad võivad Eestil saamata jääda?
Uue eelarveperioodi (aastateks 2014-2020) puhul on vara rääkida summadest ja konkreetsetest fondidest, läbirääkimised alles käivad. Praegu on jutt üldistest põhimõtetest, mille alusel raha eraldatakse. Laias laastus tahab Euroopa Komisjon, et riigis oleks efektiivselt toimiv riigiaparaat nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil ehk peab olema tagatud üldine võimekus EL struktuurifondide rakendamiseks igal tasandil.
Praegu on kõige suurem murekoht kohalikud teenused, mis peaksid toetama inimeste tööle saamist. Näitena võib tuua lasteaiad, mis lubaks lapsevanemal tööle minna ning vanuri või puudega inimese hooldajad, kes võivad olla küll hea kvalifikatsiooniga, kuid kes on sunnitud puuduliku hooldusteenuse tõttu tööturult eemale jääma.
Kõiki neid teenuseid pakub kohalik omavalitsus, aga paraku pole need teenused igal pool samavõrd kvaliteetsed ja kättesaadavad. Seetõttu ongi Euroopa Komisjon seisukohal, et ainult paberil eksisteerivatest teenusest jääb väheks, tuleb tagada nende teenuste kvaliteetne pakkumine kõigis Eesti piirkondades. Fakt on aga see, et kvaliteetseid teenuseid suudavad pakkuda vaid võimekad omavalitsused.
Ja võimeka omavalitsuse tekkimiseks on vaja teha haldusreform?
Kindlasti on see Eesti siseriikliku arutelu ja kokkulepete küsimus, kuidas omavalitsuste võimekust kõige paremini tõsta. ELi struktuurivahendite kasutamisel on väga oluline tulemuslikkus ning tulemuse saavutamiseks on ühtviisi oluline pakkuda kvaliteetseid teenuseid kui ka tagada hästi toimiv administratiivne struktuur nende teenuste osutamiseks.
Kuidas seonduvad läbirääkimistega eurorahade väärkasutamine ehk üledimensioneeritud viaduktid ja ristmikud või naabervaldade võidurelvastumine koolimajade ja vallamajadega?
Eurorahade väärkasutamist Eestile ette heita ei saa. Aga jah, kindlasti pole mõistlik, kui kaks kõrvuti asuvat omavalitsust ehitavad oma territooriumile suure ja kalli ujula, kui nende vahel on väike vahemaa ja ühest ujulast piisaks. Oluline on investeeringute planeerimisel tervikpilt ja strateegiline arenguvisioon. Ainult sellisel juhul saavad EL struktuurifondid panna aluse jätkusuutlikule kasvule ja pikemas perspektiivis parandada inimeste elukvaliteeti.
Tervikpildi kujunemiseks ja investeeringute jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja, et riigil oleks strateegiline plaan ja visioon. Lähiajal räägibki Eesti oma plaanid Euroopa Komisjoniga läbi. Euroopa Komisjon omalt poolt on välja pakkunud, et järgmise seitsme aasta jooksul võiks Eesti muuhulgas keskenduda hariduse ja tööturu vajaduste ühitamisele ja elukestva õppe võimaluste loomisele, investeerida tuleks innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna loomisesse, infrastruktuuri ajakohastamisesse ning majanduse keskkonnasõbralikumaks ja ressursitõhusamaks muutmisesse.
Mida hakatakse tegema rahaga, mille üle Eesti hakkab Euroopa Komisjoniga läbi rääkima?
Läbirääkimised keskenduvad muuhulgas struktuurivahenditele, mis on otseselt suunatud mingi konkreetse reformi läbiviimiseks. Näitena võib tuua koolivõrgu reformimise, mille läbiviimiseks saab struktuurivahendite raha kasutada ning mille tulemusena muutub üldharidus kvaliteetsemaks ning kuluefektiivsemaks. Kindlasti pole Euroopa raha mõeldud näiteks õpetajatele palkade maksmiseks või mingite muude jooksvate kulutuste katteks.
Millal selgub, kui palju toetusi Eesti lõpuks saab?
Läbirääkimised kestavad selle aasta lõpuni. Meie eesmärk on, et hiljemalt aasta lõpuks oleksid kõik kokkulepped olemas ja järgmise aasta alguses saaks hakata seda umbes 3,8 miljardit eurot kasutama.
