Erkki-Sven Tüür: Ilma saalideta on muusikaakadeemia poolik
Seoses kultuuriminister Rein Langi ideega rahastada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalikompleksi ehitust Euroopa Liidu struktuurifondidest ja suunata kõik Kultuurkapitali vahendid ERMi ehituseks, avaldab Delfi helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Erkki-Sven Tüüri kommentaari.
EMTA praegune õppehoone avati 1999. aastal sisuliselt poolikul kujul, sest välja jäid ehitamata iga muusika- ja teatrikõrgkooli jaoks hädavajalikud saalid.
EMTA peahoones täismõõtmetes kontserdisaali ei ole. Praeguse 177 m2 suuruse kammersaali kasutusvõimalused on väga piiratud. See ei ole liiga väike mitte ainult avalike kontsertide andmiseks, vaid ka näiteks EMTA sümfooniaorkestri proovideks. Ka EMTA lavakunstikoolis pole ükski ruum sobiv etenduste andmiseks.
Maailmas on raske leida teist esituskunstidele spetsialiseerunud kõrgkooli, milles esinemispaigad praktiliselt puuduvad. Sellise ajutise ja ebanormaalse olukorra põlistamisega ei ole võimalik leppida – EMTA tuleks võimalikult kiiresti lõpuni valmis ehitada.
Öeldakse, et professionaalseks muusikuks kasvatakse laval. Loomulikult peab muusikuks pürgiv noor inimene igapäevaselt palju tunde kodus või klassiruumis harjutama, kuid tippu jõudmiseks sellest ei piisa – vaja on ka esineda, sealhulgas suurel laval.
Iga pillimängija ja laulja teab, et suures ruumis esinemine nõuab väiksega võrreldes hoopis teistsugust tunnetust, teistsugust valmisolekut (sama kehtib tegelikult ka näitlejate kohta). Meie üliõpilased võivad klassiruumis teha küll hoolega „kuiva trenni“, kuid kui nad sealt piisavalt sageli kontserdisaali lavale ei pääse, siis võib nende musitseerimine jäädagi „pisikeseks“, nagu ruumid, kus nad on harjunud mängima.
Õppekeskkonna väljaarendamise kõrval on EMTA saalikompleksil ka laiem ühiskondlik eesmärk. Saalikompleksi väljaehitamine avardaks oluliselt EMTA ühiskondlikku väljundit, looks uusi võimalusi erinevatele sihtgruppidele suunatud kontsertide, teatrietenduste ja hariduslike programmide korraldamiseks, sh koostöös teiste kõrgkoolide ja kultuuriasutustega Eestis ja välismaal.
EMTA saalikompleks kujuneks kindlasti Tallinna muusikaelu üheks keskuseks, sest meie pealinnas puudub kavandatava suurusega, ehk umbes 500-kohaline kontserdisaal. Õppetegevuse ja üliõpilaskontsertide kõrval sobiks see ideaalselt ka näiteks Tallinna Kammerorkestri, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja teiste professionaalsete muusikakollektiivide ja muusikute esinemispaigaks. Samuti võimaldaks EMTA saalikompleksi väljaehitamine optimeerida kavandatava Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli uue õppehoone ruumiprogrammi.
On selge, et kahe täismõõdus ja korraliku sisustusega kontserdisaali rajamine suhteliselt lähestikku asetsevatele muusikaõppeasutustele ei ole majanduslikult otstarbekas. Kindlasti on sellisel juhul loogilisem rajada kontserdisaal muusikakõrgkooli juurde, mis pealegi asub elava kultuurieluga linnasüdames.
