Erakondade rahastamine: juhtumid, mille kohta avalikkusel on vastamata küsimusi
1. Mitmeid erakondi sadade tuhandete eurodega toetanud ja kunagine Eesti Energia nõukogu liige Urmas Sõõrumaa väitis, et Väo elektrijaama ehitab tema "äi".
„Ise ma pole [jaama rajava] Digismardi kavadesse süvenenud, küll on seda teinud minu investeerimisfirma U.S. Invest tagatuba,“ selgitas Sõõrumaa rahaasju 2007. aastal. Kaks aastat hiljem müüs ta Väo elektrijaama prantslaste Dalkiale kuuluvale ASile Tallinna Küte.
2. Toomas Annus väitis, et vajas Reiljani raha, mille paigutamist Kamikaze pubis arutati, Merko investeerimisprojekti jaoks.
Selle aasta alguses kirjutas Delfi järgmist: „Koodnime "pensionisammas" all olevat väidetavad maadevahetajad rääkinud hoopis nn. Sõpruse projektist. Annus on samuti varasemalt ajakirjandusele seletanud, et tollel kurikuulsal kohtumisel võis jutt käia osalusest osaühingus Sõpruse Investeeringud, mis rajas Tallinna Sõpruse puiestee äärde ärimaja. Ehituse finantseerimiseks kaasas Merko kontsern investoreid ning oma raha kaalus seega sinna paigutada ka Reiljan. Summaks, mida Reiljan Merko ärisse paigutada tahtis, oli 200 tuhat.“
3. Tallinna Sadama nõukogu liige Märt Vooglaid väitis, et Muugal asuv krunt, mida ta sadamale müüa pakkus, ei ole temaga seotud.
Selle krundi ostu keelamiseks võttis minister Parts 2007. aasta lõpus vastu eraldi "omaniku suunise". Säärase teguviisi põhjus seisnes aga selles, et sarnaselt Sõõrumaale mitmesaja tuhande euro eest poliitikuid toetanud Vooglaid suutis ettevõtte nõukogule oma tahte peale suruda. Kogu asja teeb veelgi põnevamaks see, et Vooglaid on reformierakondlane ning pidurit tõmmanud majandusminister kuulub IRLi ridadesse.
4. Villu Reiljanile miljoni laenanud Urmas Sõõrumaa väitis, et "ei tegele isiklikult iga miljoni liikumisega“ ning seetõttu ei tea täpsemalt mitteärilisel eesmärgil välja laenatud miljoni saatust.
Kuigi maadevahetuse protsessis Sõõrumaa ei figureerinud, teeb asja siiski huvitavaks see, et Sõõrumaal olid oma huvid mängus siis, kui riigikogus arutati elektrituru seadusi. Toona hääletas Rahvaliit muudatuste poolt...
5. Aga vahel on tekitanud küsimusi ka avaliku raha kasutamine. Nimelt otsis eelmisel aastal Kaitseministeerium avalike suhete osakonna nõuniku kohusetäitjat, kelle ülesanne on analüüsida meediat, korraldada meediamonitooringut, teha avaliku arvamuse küsitlusi ja meediaplaane. Lõpuks määrati ametikohale toona veel kaitseministri ametit pidanud Mart Laari hea sõber ja erakonnakaaslane, "juhuslikult" ametikohal vajalikuks peetud doktorikraadi omav Lauri Vahtre.
Hea lugeja! Eesti poliitilise kultuuri parandamiseks tuleb valitute tumedad teod päevavalgele tuua. Kui tead mõnd juhtumit, mis siit nimekirjast välja jäi, lisa see loo kommentaaridesse!
