"Tipptunnil rongi tulles ei pruugi kõik inimesed leida istekohta."

Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip leidis eilsel pressikonverentsil, et on aus öelda, et suure tõenäosusega tuleb tipptunni ajal optimaalsuse huvides leppida sellega, et kõik ei saa istekohta. Tuues paralleeli Tallinn-Helsinki vahelisest laevaühendusest, väitis Ossip, laeva pikemaks ei tehta ja lisalaevu liinile ka ei panda.

Muide, veel eelmisel suvel lubas Elroni esindaja Maalehele: "Kui Koidulasse on mõistlik saata kaks vagunit, siis Tallinna ja Tartu vahel hakkab sõitma nelja-, reedeõhtuti aga kaheksa- või lausa 16vaguniline koosseis."

"Kui vaadata, kui palju on inimesed kolinud ääremaalt linna, siis pole paljudes kohtades optimaalne kasutada nelja- ja kolmevagunilist rongi."

Ossipi väitel võimaldavad nelja ja kolme vaguniga rongid efektiivsust kasvatada. Huvitav eufemism püsti seismise kohta...

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts aga arvas, et maksumaksja jaoks oleks see väga kallis, kui lisaks Elroni rongidele veaks rahvast ka mõne teise firma vagunid.

„See mida täna Elron teeb, see ongi just regionaalpoliitika!"

Ossipi hinnangul tuleb suurendada Eesti inimeste liikumisvõimalusi. Näitena tõi ta esile Narva, kuhu seni sõitis üks rong päevas, nüüd aga juba kaks!

Aga mäletatavasti ei piirdunud probleemid vaid istekohtadega. Aasta alguses keeldus Elroni veebileht avanemast. IT-probleemidest andsid tunnistust ka hädad kaardimaksetega ja tühjad tablood peatuses.

Juhtus sedagi, et rongi asemel tuli hoopis bussiga sõita, sest rongi lihtsalt ei tulnud. Ettevõtte juht ütles vedurijuhi kohta, et "ei olnud purjus, aga info ei liikunud."

Positiivsena võib välja tuua sedagi, et kuna rong on rahvast nii pungil täis, ei jõua ka kontrolörid inimesteni ja sõit on tasuta. Kui Ärilehe ajakirjanik Kadri Paas küsis Elroni juhilt, kas rahva rongilembus tuli neile äkki üllatusena, vastas Andrus Ossip eitavalt: „Meie omasime seda informatsiooni, teadmine on olemas ministeeriumil. Selgelt me ka teadsime, kus need kõige suuremad riskikohad tegelikult on."

Seega oli taasiseseisvunud Eesti ühe suurema ühistranspordiinvesteeringuga (kui Juhan Partsi sõnu kasutada) toimuv ette teada, et mitte öelda planeeritud?