Elekter Anto Raukase akadeemilises udus
Paraku oli aga tunda, et ka sedapuhku pühitses eesmärk jällegi vahendid — kaikad tiibadesse tuuleenergiale ja teiselt poolt pisut promotööd Eestisse oma tuumajaama hankimiseks.
Mainitud intsident sai alguse siiski mitte päris nii, nagu lugupeetud adeemik raadiokuulajatele elektrikatkestusest pajatas („ja põhjus oli selles, et lihtsalt tuulikute võimsusvoog on juhuslik ja alati elektrijaamad peavad reeglina võrgus püsima vahemikus 47,5-51,5 Hz, aga samal ajal 60 protsenti tegelikult oli sees tuult ja selle tulemusena võimsusvood muutusid väga suures vahemikus“).
Seda erandlikku pimendust 15 miljonis majapidamises keset rahuaegset Euroopat uuriti aga põhjalikult. (1)
Aruandest võib lugeda, et asi sai alguse hooldustööde ajaks kogemata erinevatele voolutasemetele seadistatud kaitseseadmete rakendumisest ühe Saksamaa 380 kV kõrgepingeliini erinevates otstes, mis omakorda põhjustas loetud sekundite järel ridamisi kümnete kõrgepingeliinide väljalülitumist ülekoormuse tagajärjel.
Selle tulemusena eraldus Lääne-Euroopa ühine elektrivõrk sekundite jooksul kolmeks üksteisest erineva sagedusega energiasaareks ja seda esimest korda mandrieurooplaste ühise energiavõrgu 50-aastases ajaloos.
Tuulest toodetud elektri osa oli süsteemis kell 22:09, kui „islandiseerumine“ aset leidis, siiski ainult 5,5 protsenti ehk lausa suurusjärgu võrra vähem kui tuumaentusiastist Anto Raukas vahejuhtumi ajal tuulele inkrimineeris.
Samuti võib eksitavaks lugeda teistki akadeemiku väljaütlemist intervjuus: “aga samal ajal Hispaania, Itaalia, need riigid on lõunas, kus energiavajadus on väiksem ja peale selle nemad võivad panna igale majale peale päikesepatarei, mida meie teha ei saa.“
Saksamaal, kus valgusolud on Eestile sarnased, on puhtalt päevavalgusest elektrit tootvaid võimsusi möödunud aastaks paigaldatud 8877 MW. Tempo aina kiireneb, selle aasta esimene kvartal lisas 714 MW. (2)
Arusaadavamalt öeldult: juurde tuleb Eestile plaanitud tuumajaama jagu saastevaba võimsust ühe aastaga.
Eesti Teaduste Akadeemia võlvide all koos käivad energeetikanõukogu liikmed on ennegi üritanud rahvale hirmu nahka ajada, võrreldes Vene Saksa gaasitoru detoneerumist Läänemeres 50 Hiroshima pommi lõhkejõuga. Või on vastase põrmustamise demagoogiliste võtete arsenali torganud lausa tuulikute töötamisest tingitud maakera pöörlemise seismajäämise akadeemik Lippmaa esitluses.
Rahvale meeldejäävalt piltlikud kujundid, puudub ainult Strandbergi figuur taamal elektrijalgratta sadulas kaugustesse vuramas, punnis kotid kortsus sajarublastega pakiraamil hüplemas.
Raadiolained toovad aga uusi hirmsaid paljastusi: “siis teatud ajavahemikul ulatus elektrihind kuni 1500 euroni MWh eest ja iga inimene teab, et 1500 on suurem arv kui 30 ja sellise olulise elektrihinna tõusu vastu pole ju Eesti inimene ju ette valmistatud.“
Saatejuhid stuudios tunduvad hääle järgi hirmuhigi laubalt pühkivat, ilmselt on sama kohkunud ka raadiokuulajad. Jutt ikkagi vägagi respekteeritud autoriteedilt…
Elektriga oma elamist kütva ja külmadel kuudel lausa 5000-krooniseid elektriarveid maksva akadeemik Raukase muret homsete elektrihindade pärast saab igati mõista.
Rike hüpoteetilises Eesti 1000 MW tuumaelektrijaamas viiks akadeemiku ilmselt koheselt koomaseisundisse, sest kui tuulelektrijaamadele nõutakse kompensatsioonijaamasid tuulevaikuse puhuks, ei ole täpselt teada, mis asendab tuumaelektrijaama selle rikke korral. Statistika järgi juhtub keskmiselt paari aasta kohta igas tuumajaamas ikka mõni seiskamist nõudev rike.
„Ma uskusin Eesti Energiat, et elektrienergia on kõige odavam. Ei maksa Eesti Energiat uskuda“, ütles akadeemik intervjuu lõpetuseks. Aga uskuda akadeemikuid…?
1. https://www.entsoe.eu/fileadmin/user_upload/_library/publications/ce/otherreports/IC-Interim-Report-20061130.pdf
2. http://www.renewableenergyfocus.com/view/10776/q1-2010-714-mw-of-pv-installed-in-germany/
Autor ei ole ühegi erakonna liige ega oma osakuid tuuleenergeetikafirmades.
