Eero Laidre: Aunaste saatest sai homokarneval
Maaliti mustvalge pilt targast, haritud, edumeelsest jms homoseksuaalist ning rumalast, tagurlikust, mühaklik-primitiivsest jms heterost. Hoolikalt olid saatest välja jäetud heteroenamuse esindajad, kes tolereerivad homosid nende valikus, aga taunivad homoseksuaalsuse reklaami.
Kahjuks koosnes Maire Aunaste saade just eelkõige reklaamist, mille kujundasid “kapist” välja ilmunud homod ja nende maailmapildi täielikult omaks võtnud saatekülalised. Üldises, püüdlike plaksutajate hoogustatud õhinas vastandati homod heterotele ja tembeldati nad kõigist väärtuslikemaiks ning vaimsemaiks.
Üks vanem naine sattus koguni nii hoogu, et võrdles homosid inglitega. Printsiip võrdsest kohtlemisest ja suhtlemisest unustati ning kuulutati heteroenamus homovähemusest alaväärtuslikumaks nn lihtsurelike massiks. Selline üheülbaline ja kitsapiiriline teemaarendus muutis saate homoseksuaalsust idealiseerivaks ja propageerivaks agit-prop -ürituseks.
Võimutsenud hoiakud mõjusid desinformeerivalt, normaalsust halvustavalt ja heterofoobselt. Sest homoseksuaalsuse negatiivseid külgi kogu saate vältel ei puudutatud. Ainsa reeglit kinnitava erandliku varjundina vilksatas näitleja Liina Tennossare murelik vihje, et ta oma perekonnas jääb ilma elu jätkumise rõõmust.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on öelnud: “Omada järglasi, vaadata lapselapsi, nende edenemist, on suurim õnn selles maailmas, mis meile on antud.” Aga Siim Kallasele omast elutervet hoiakut oli Maire Aunaste saatest lootusetu otsida.
Seal kippus laiutama kollasele meediale iseloomulik epateeriv labasus, kulmineerudes kohati sõnadeks, mis ilutsevad räpase käimla seinal. “Odin raz ne pederast” (üks kord ei tähenda veel pederastiat), sattus hoogu noor kapiväline gay, kelle diktaadile kõik püüdlikult kaasa kiitsid.
Mis või kes ajendas maksumaksja rahastatavas ETV-s andma eetrisse nädala vaadatavaimal eetriajal nii tasakaalustamata, bulvarlikku ja suurel määral eksitava sõnumiga saadet? ETV kui Rahvusringhäälingu esindaja peaks olema kõrgkultuuri oaas, kust trendisõltumatu ja iseseisva mõtlemisvõimega televaataja saaks aatelist ja kõlbelist kosutust.
Õnneks on meie riigis enamuses need, kel on piisavalt elutervet vaistu, kvaliteetinfot ja iseseisva mõtlemise võimet. See annab õiguse soovida, et meie järglaste arengukeskkond poleks risustatud ühe erandliku grupi käibeideoloogiast. Loodetavasti ei jää 2–3-protsendilise vähemuse maailmapilt ERR-is ainuvõimutsejaks ja enamiku õigust eriarvamusele ei tõrjuta.
