Edgar Savisaar: Wikileaksi memodes kujutatakse Eesti presidenti USA mõjuagendina
Kuna USA Tallinna saatkonna ettekanded kahjustavad terve Eesti riigi mainet, siis ma loodan, et Ilves pöördub oma au ja väärikuse kaitseks kohtu poole. Samuti peaks ennast liigutama Eesti vastavad õiguskaitseorganid ning eriteenistused — riigipea sõltumatuse avalik kahtluse alla seadmine on tõsine julgeolekurisk.
Ilvese poliit-liitlased on osutanud talle paraku karuteene, kuulutades, et Wikileaksi kaudu Ilvese kohta ilmunu näitab teda nende jaoks varasemast isegi paremas valguses (Indrek Tarand, Igor Gräzin, Randel Länts jt). Ilves ise on end neist tekstidest õnneks siiski taibanud distantseerida kinnitusega, et “kunagistest pikkadest jutuajamistest esile toodud üksikute lausete ja lausekatkete põhjal sündinud hinnangud ja sõnastused inimeste või sündmuste kohta on memode koostajate looming ja tõlgendus.”
Kuni pole tõendatud vastupidist, loodan mina, et seekord on õigus Ilvesel, et talle USA saatkonna toonaste loominguliste töötajate poolt omistatud väited ei vasta tõele ning asjassepuutuvad diplomaadid on tänaseks vähemalt Eesti küsimustega tegelemisest eemaldatud.
Miks ma kahtlen USA saatkonna ettekannete ning neis Ilvesele omistatud väidete autentsuses?
Kui vaadata lähemalt dokumentide vormistust, siis näiteks 2006.a. 23. oktoobri kuupäeva kandva USA suursaadiku salaettekande numeratsioonis puudub punkt number 10, kuigi ettekandes on 12 punkti. Võimalik, et see on koostaja näpuviga aga sellise saladokumentidega manipulatsiooni puhul võib olla ka muid versioone. Alates tsensorikäest. Ja kui juba ühes kohas on kärbitud, siis ei pruugi olla terviklikud ka teised tekstiosad.
Ettekannete sisu on aga uskumatult räige. Mina ei taha uskuda, et Ilves on tõepoolest USA saatkonnas kandnud keelt oma aatekaaslaste peale Euroopa Parlamendis. Saatkonna salaettekande punktis 6 öeldakse aga tema kohta sõna sõnalt järgmist: ”Ilvese transatlantilisus, nagu ka tema kaitstav USA roll Euroopa julgeolekus, on ta seadnud tihti vastasseisu Euroopa Parlamendi liikmetega tema omas Euroopa Sotsialistlikus parlamendirühmas. Ilves on kaevanud meile varem ”c” peale Euroopa Sotsialistlikus parteis, kellega ta on päidpidi kokku läinud (butted head with) — kõrvutades nende mõtteviisi ja reflektoorset ameerikavastasust (knee-jerk anti-Americanism) endiste Nõukogude aegadega.”
Europarlamendi sotside saadikurühmas on Ivari Padaril pärast seda väga raske tekitada muljet, et tema oma fraktsioonikaaslaste peale USA saatkonnas kaebamas ei käi.
Ja nagu koer külale, nii küla koerale. Samast ettekandest selgubki, et Ilvest ei usaldanud ka Euroopa sotsiaaldemokraadid ning Ilvese erandlikud USA-kriitilised sõnavõtud said kellegi abiga samuti kirja kus vaja. Salaettekande punktis 4 öeldakse muuhulgas: ”Me saame aru, et Euroopa Sotsialistliku bloki sisemistel kohtumistel Euroopa Parlamendis on ta kritiseerinud ka USA positsiooni Kioto protokolli ning oletatava inimõiguste rikkumise suhtes Guantanamos.”
Muidugi võis USA Tallinna saatkonnal olla Euroopa sotside kinnistel koosolekutel räägitu kohta erinevaid allikaid, kuid esimesena võisid nad ikkagi pöörduda neil koosolekutel viibinud Ilvese fraktsioonikaaslaste Eestist Katrin Saksa ja Marianne Mikko poole.
Jahmatav on ka ettekandeid läbiv joon, mille järgi Ilves lubab kaitsta nii Euroopa Parlamendis, kui ka presidendina Eesti ja teiste uute liikmesriikide nimel kõneledes esmajärjekorras Ameerika huve. Selles kontekstis omandab uue tähenduse ka Ilvese poolt saatkonnas väljendatud iha töötada koos Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega Venemaasse ühtse suhtumise kujundamiseks Euroopa Liidus.
USA saatkonna raportites kujutatakse Ilvest mehena, kes tahab eraldada Euroopa ja Venemaa. Mööngem, et nii Euroopa kui ka Ameerika poliitika on tegelikult läinud täpselt vastupidises suunas. Eestile on kindlasti kahjulik, kui meie praegust riigipead seostatakse oma aja ära elanud, et mitte öelda läbikukkunud poliitilise kursi jätkamise taotlustega.
Ilvesele USA saadiku 2006. aasta 19. juuni salaettekandes omistatud väide, et Eesti sotsiaaldemokraadid on majandusküsimustes parempoolsemad isegi Saksa kristlikest demokraatidest võib olla sisuliselt õige. Paraku näitab see Ilvest eriti silmakirjaliku poliitikuna, kellele Sotsiaaldemokraatlik Partei oli vaid vahend võimu saavutamiseks. Kui Ilves tõepoolest midagi sellist USA saadikule kinnitas, siis tähendaks see ju seda, et Ilves oli majanduspoliitilistelt seisukohtadelt juba SDE esimeheks olles Reformierakonna ja IRLi ripats.
Ees on Vabariigi aastapäeva tähistamine ja shikk vastuvõtt, kus keskne roll on ikka olnud riigipeal. Mul on väga kahju kui kaamerasäras Eesti eliiti kätleva riigipea ümber lahvatanud skandaal selleks ajaks ei saa lahendatud. Lahenduseks ei piisa aga Eestis valitsevale klikile ebameeldivate teemade summutamiseks tavapäraselt rakendatud tavapärasest taktikast — totaalsest meediablokaadist. Sotsiaalmeediat ei õnnestu kinni toppida niikuinii. Iseseisva riigi president peab näitama, et ta ei ole valitseva partei ega ühegi välisriigi ripats. Siis kuulub talle oma nii oma rahva kui ka terve maailma au igavest. Aamen.
Autor kandideerib riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.
