Edgar Savisaar: Valijate viimane võitlus
Eesti inimesed ei tohiks mingil juhul alla anda ning peaksid viimase võitluse edukalt lõpuni viima.
2011. aasta riigikogu valimistel tahab valija näha reaalseid lahendusi. Kui inimesed on viidud Eestis sotsiaalmajanduslikult sellisesse kahetsusväärsesse seisu, nagu nad täna on, siis ei taheta kuulda enam abstraktseid loosungeid. Valijad tahavad näha reaalset poliitilist jõudu, kes oskab tagada lahendusi ja suudab neid ka ellu viia.
Keskerakond omab majanduslahendusi, mida kriisi kiireks lõpetamiseks on võimalik ellu viia üle terve Eesti ja mis on Tallinnas tulemuslikult juba rakendatud. Eesti inimesed on seda reaalselt näinud ja saavad sellest aru.
Mida on ette näidata valitsusvastutust hoidnud Reformierakonnal?
Pankrotini juhitud riik. Hävitatud keskklass ja loodud vaesus. Massiliselt kaotatud töökohad ja kodutuks muudetud inimesed. Eestimaalaste purustatud unistused ja välismaale peletatud rahvahulgad. Täpselt selline on Reformierakonna majandustulemuste loetelu.
Siit tuleb ka küsimus, et millest lähtub valija 2011. aastal riigikogu valimistel oma otsust langetades? Taluvuspiirini viidud inimesed ei taha mõttetuid loosungeid, mis ei too mingit tulemust ega vii Eestit mitte kuhugi. Valija tahab, et Eesti riigi valitsus muutuks reaalseks Eestit edasi viia suutvaks juhtimiskeskuseks.
Kui valija tahab reaalset valitsust ja edu meie riigile, siis kas ta eelistab valimistel Tallinna linna ja mitmete teiste omavalitsuste eduka kogemuse põhjal Keskerakonda või Eesti majanduskollapsi põhjal Reformierakonna tühje loosungeid? Kas valija tahab näha seda, kuidas Tallinna linnale edu toonud majanduspakett tõstab kriisist välja kogu riigi või siis seda, et lausliberaalse majanduse sildi all jätkab valitsus Eesti majanduskriisi süvendamist?
Keskerakonna edu ja sisuline tugevus on isegi Ansipile arusaadav. Reformierakond näeb, et keskpartei ei ole mitte pelgalt valgetes kinnastes intellektuaalne mõtteklubi, vaid reaalselt asju ellu viia suutev poliitiline jõud.
Loomulikult ei meeldi sellisele tõdemusele jõudmine ei Ansipile ega tema kaaskonnale. Keskerakonna võime pakkuda Eestile lahendusi ja Eesti inimeste soov neid lahendusi lõpuks ka saada viib Ansipilt peaministri koha ja Reformierakonnalt võimaluse Eesti riiki lõputult edasi lüpsta. See äratundmishetk on peaministri tagatubades tekitanud paanikalaine.
Reformierakonna vastukäiguks on olnud Keskerakonna mahategemine. Ansipi strateegiliseks kavaluseks on veenda inimesi Keskerakonna poolt mitte hääletama, väites, et see ei vii tulemuseni – keskpartei ei pääsevat valitsusse niikuinii. Reformierakondliku loogika järgi peaks inimene siis valima mitte Keskerakonna, vaid ükskõik millise teise erakonna kandidaadi poolt. Elimineerides sellise trikiga Keskerakonna jääks aga võtmetegelaseks endiselt oravapartei.
Kõik, kes vähegi ajakirjandust jälgivad on märganud, et viimasel ajal on üleloomuliku sagedusega hakanud ilmuma teateid igat sorti Reformierakonda Keskerakonna arvelt tõstvate uuringute ja küsitluste tulemustest. Küll on juttu sellest, et Reformierakond möödus Keskerakonnast populaarsuselt Tallinnas, Reformierakond hoiab erakondade reitingu edetabelis kindlalt esikohta, Reformierakonna toetus eakate seas ületas Keskerakonna oma jne. jne.
Kõik, kes vähegi seda informatsiooni analüüsivad, satuvad silmitsi küsimusega, et kuidas ikkagi on võimalik, et Reformierakonna populaarsus just enne valimisi ja nii ootamatult äkki taevasse tõuseb ning seda vaatamata asjaolule, et probleemid Eesti majanduses aina süvenevad. Kõik, kes selle üle mõtlevad, saavad aru ka asja olemusest.
Kuna valimised on lähenemas ja „oravatel“ vesi ahjus, siis kasutatakse igatsugu trikke valijate Keskerakonna vastu pööramisel – ehk Eesti valijate psühholoogiliseks ründamiseks. Meedia toel statistikaga mängimine on lihtsalt üks nendest trikkidest.
Valijad peavad „oravate“ trikke läbi nägema ja endale kindlaks jääma. Keskerakonna vastane kampaania on suunatud vaid sellele, et partei toetajaid eemale peletada ja tekitada neis lootusetuse tunnet. Muutust pooldavates inimestes tahetakse luua visioon, et mingit sisulist majandusabi meie riigis kellelegi osutama ei hakata ning tuleb leppida sellega, mis praegu on. Ühesõnaga, tahtes võita Keskerakonda, on „oravad“ asunud alatult ründama valijaid.
Tegelikkus on loomulikult märksa teistsugusem kui seda näidata püütakse. Eestis seisavad ees sisulised majanduspoliitilised muudatused ja rahva uus ärkamisperiood. Me tõuseme peagi majandusvaremetelt ja anname meie riigile uue hoo. Reformierakond ei suuda seda pidurdada.
Kõik Eesti ajaloos aset leidnud valimised on olnud olulised, kuid 2011. aasta märtsivalimised on erakordsed. Vaadates meie riigi ja inimeste katastroofilist seisu ei ole võimalik enam radikaalseid muudatusi edasi lükata. Muudatuste edasilükkamine võrduks muudatustest loobumisega ehk siis lõpliku allakäiguga leppimisega. Seda ei soovi Eestimaal keegi.
