Kas keegi veel mäletab Ärapanijat, kus vaid paari aasta eest Juur&Oja kandsid ette Roheliste Niitude viisile seatud Villu Reiljani lause "Kusagil struktuurides on kallutatud jõud"? Oi kui naljakas ja oi kui paljudele see toona tundus.
 
Täna pole Villu Reiljanit ega tema juhitud Rahvaliitu enam poliitikas aga see, et õiguskaitsesüsteemis on rängalt poliitiliselt kallutatud jõud, ei aja enam kedagi naerma. Eesti riigi müüdav saladustevalvur Hermann Simm paljastati vaid tänu NATO liitlaste sekkumisele. Kaitsepolitsei sisekontrolli juht Indrek Põder osales rahapesuskeemidega ametnike kuritegelikus grupeeringus. Siseministripartei tipptegelased Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach aga panid käima konveieri elamislubade müügiks, millega avasid Schengeni ukse ida-maffiale. Muide samalt lindilt tuli ka hämara skeemiga ostja sama partei peakorterile - selle tehinguga toimus IRL-i varjatud rahastamine.
 
Avalikkuse ees mängiti aga töötegemist Keskerakonna peakorteri puistamisega, et selgitada kaitsepolitsei enda poolt saadetud 500 euro ilutulestikuraha saatust.
 
Struktuuride kallutatuse loo refrääniks on aga kahtlemata maadevahetuse protsessi fiasko. Oma poliitilise eesmärgi on protsess täitnud - Rahvaliitu pole enam ja opositsiooni rahastajad on massiivse justiitspressinguga tasa lülitatud. Samas kaitsepolitsei ja prokuratuuri maine pole enam kaitstav isegi valitsusparteisid pimesi usaldavas valijate sektis.
 
Keskerakonna fraktsioon algatab septembrikuus eelkõige maadevahetuse protsessi läbikukkumisest ajendatuna õigussüsteemi depolitiseerimise arutelu Riigikogus riiklikult tähtsa küsimusena. Samas on üllatav vaikus, millega sellesse teemasse on suhtunud teised parteid. Keegi peale meie pole sõna võtnud selle kohta, kuidas maadevahetuse protsess läbi kukkus ning mis on selle poliitiline tähendus. Muidugi võidakse leida ettekääne sellest, et tegu oli alles esimese kohtuastmega. Aga tegelikult on mäng mängitud. Ja ma ei usu, et prokuratuuril ja KAPOl õnnestub see teema teises või kolmandas astmes uuesti avalikkusele söödavaks muuta – isegi kui õukonnameedia selle nimel amokki jookseb! Sellest lähtudes võiks rääkida küll, kui tahetakse poliitilisi punkte teenida, pole siin häbeneda enam midagi.
 
Vaikib Reformierakond, mida juhib Andrus „kõik telefonikõned on avalikud“ Ansip. Kuigi Rait Maruste, Igor Gräzin ja Jaanus Rahumägi ei pruugiks sellega leppida.
 
Vaikib ka IRL, kes vastutab kaitsepolitsei tegevuse eest ning Ken-Marti Vaher, kes pani ametisse praeguse peaprokuröri Norman Aasa. Kuigi Vene, Valgevene ja Ukraina kallutatud õiguskaitsesüsteemide suurtele kriitikutele Herkelile ja Mihkelsonile ei puugi samasugune õiguskaitsesüsteemi korruptsioon Eestis meeldida. 
 
Vaikib ka SDE, kuhu maandus Villu Reiljani mantlipärija Karel  Rüütli. Kuigi revolutsioonilise siiruse geeniga Andres Anvelt ehk näeks probleemi.
 
Ja ehk isegi tragikoomiline on aknaaluste Demokraatide vaikimine. Ma seletaks seda ainult asjaoluga, et sõna võtmiseks pole neile reformierakonnast korraldust antud. Kuigi politseimees Ain Seppikule ei pruugi see meeldida.
 
Teema on tähtis meile kõigile, see on ju tegelikult Eesti kestmise teema.

(Autor on Eesti Keskerakonna esimees.)