Edgar Savisaar: Esimesed tähelepanekud 2013. aasta riigieelarve projekti kohta
Uurisin riigikogus arutlusele tulnud järgmise aasta riigieelarve projekti ning paratamatult hakkas silma sadadesse miljonitesse ulatuv sõltuvus välisabist.
Nimelt moodustab välistoetuste maht riigieelarvest (ilma edasikantavate kuludeta) 14,76 protsenti ehk 952,7 miljonit eurot. Kuna suur osa kohalike omavalitsuste investeeringutest on kavas teha välisabi arvel ja Euroopa Liidu abiperioodi lõpu tõttu vähenevad toetused 145 miljonit eurot, annab see selge signaali meie lähituleviku kohta. Muide, valitsussektoris tervikuna vähenevad välisabi kokkukuivamise tõttu investeeringud 109 miljoni euro võrra ehk 10,6 %. Seega võib väita, et kui lõppeksid välistoetused, lõppeksid ka investeeringud Eestis.
Järgmine suur probleem on maksutulude ebapiisavus. Sotsiaalmaksu ja haigekassa tasu laekub kokku 2,069 miljardit. Samas väljamakseid pensionideks ja haigekassasse kokku tuleb teha 2,23 miljardit. Jällegi tuleb kasutusele võtta reservid.
Ikka veel on taastamata omavalitsuste tulubaas, kuid veelgi keerulisem on olukord maamaksuga. Järgmisest aastast kaob maamaks kodualuselt maalt. Selle kompenseerimiseks nägi valitsus omavalitsusliitude eelarvekõneluste lõpp-protokollis ette, et omavalitsused tõstavad maamaksu maksimummäärale, kuid omavalitsusliidud sellist lõpp-protokolli ei allkirjastanud. Siiski tähendab kodualuse maamaksu kaotamine maksukoormuse kasvu: näiteks talumehed, kes saavad küll vabastuse 2 hektari kodu ümbruse maa kohta, peavad samal ajal ülejäänud maalt hakkama maksma enam kui seni.
Kulutused peretoetustele kasvavad 99 miljonilt eurolt 103,9 miljonile eurole. Samas vähendatakse toimetuleku toetuse summasid 27 miljonilt eurolt 23 miljonile eurole. Siinkohal võib retooriliselt küsida, kas lastetoetuste suurenemine saavutatakse toimetulekutoetuste vähendamise arvelt?
Kõige keerulisem on küsimus õpetajate palkadest. Valitsus on lubanud tõsta õpetajate keskmise palga 793 eurolt 860 eurole. See toob küll kaasa 8,4 protsendise tõusu, kuid ei tõsta õpetajate palka 20 protsenti kõrgemaks keskmisest palgast. Aga just see kirjutati sisse üldharidussüsteemi arengukavasse ja kinnitati ühisdeklaratsioonis Haridustöötajate Liiduga 3. novembril 2011.
Tegelikkuses on õpetajate palkadega seotud muresid veel. Valitsus eraldas selleks vaid 7,5 miljonit eurot, millest piisab 4,6 protsendiseks tõusuks. Isegi kui kõik investeeringud jätta omavalitsuste õlule, on võimalik suunata palgatõusuks veel täiendavalt 3,2 miljonit eurot, aga seegi ei ole piisav lubatud keskmise tõusu (793 euro pealt 860 peale) saavutamiseks. Seega tekib küsimus – mis veel hariduses rahastamisest ilma jääb?
Kaitseministeeriumi eelarve kasvab 20,6 miljonit eurot ehk kokku 361 miljoni euroni. Kaitsekulutuste suurendamine iga hinna eest 6 protsenti tundub sisekaitse võimekuse languse juures kohatu. Kindlasti leiaksid need lisanduvad 20 miljonit eurot paremat kasutust päästjate ja politseinike kätes.
Täiesti arusaamatu on Eesti Energia omakapitali suurendamine 150 kuni 200 miljoni euro võrra. Milleks see ja kuidas saab olla teadmata vahemik 50 miljonit eurot? Kas valitsus jätab enesele selle summa võrra „vaba raha“?
Loodame, et parlamendiväitluste käigus saavad need küsimused vastuse või vähemalt usutava selgituse.
