Edgar Savisaar: Eestis on uueks trendiks iseseisvast mõtlemisest loobumine
Saksamaa mõjukas ühendus Jena allianss edastas hiljuti Euroopale hoiatuse eurotsooni tuleviku osas, milles viitab riskimise ja vastutuse seose lõdvenemisele ning leiab, et tsentraalse majandusvalitsuse asemel tuleks võimaldada koostööd mittetegevate riikide lahkumine eurotsoonist.
Esmapilgul tundub teema väga teoreetiline, ehk üksnes Euroopa õiguse küsimuses sügavteaduslikke uurimustöid tegevate teadlaste pärusmaale kuuluv, kuid lähemal uurimisel võib kergelt veenduda, et tegelikult on tegemist iga Eesti inimest väga lähedalt puudutava hoiatusega. Kahjuks ei ole sellele hoiatusele Eestis, kas tulenevalt päevapoliitilistest hoiakutest või siis lähtudes lihtsalt võimetusest teemat mõista, piisavalt tähelepanu pööratud.
Eesti on sotsiaalsest turumajandusest veel kaugel
Jena allianss selgitab näiteks, et Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalkorra aluseks on Lissaboni lepinguga tunnistatud sotsiaalne turumajandus. Ollakse seisukohal, et teatud edu on Euroopas selles vallas saavutatud, kuid just praegusel raskuste perioodil on oluline seda korda hoida ja täiustada. Nimetatud majanduskorra üheks oluliseks komponendiks on näiteks vaba saavutuskonkurents, mis oma olemuselt ei tähenda midagi muud, kui kõigi vaba juurdepääsu ettevõtlusele ja õigust vabalt ning vastavalt oma võimetele turul konkureerida.
Vaba saavutuskonkurentsi seisukohalt Eesti majandust hinnates tuleb aga kahjuks tõdeda, et sellest oleme täna üsna kaugel. Eesti majandus on vabakapitalismi tingimustes läinud väliskapitali ja suurkapitali eelistamise teed ja sisuliselt on keskmise- ja väikese suurusega ettevõtlus Eesti majandusest tõrjutud. Formaaljuriidiliselt lubatakse väikeettevõtteid kahtlemata asutada ja nii väikestel kui ka keskmistel turul tegutseda, kuid sisuliselt on majanduskord asunud sedasorti ettevõtlust Eestist välja sööma. Jäänud on peamiselt vaid suured ja eelkõige väliskapitalil põhinevad tugevad firmad. Väikeseid võib arvult küll palju olla, kuid nii nendes olevate/loodavate töökohtade kui ka neid läbivate rahavoogude seisukohalt on nende osatähtsus Eestis aina kahanev.
Jena allianssi hoiatus märgib, et ühisraha euro juurutamine oli ainulaadne eksperiment, mis võttis rahatsooniga liitunud riikidelt võimaluse kasutada majanduspoliitiliste tööriistadena oma intressimäära ja vahetuskurssi. Selle asemel tuleks hakata kasutama palkade paindlikkust ning töövõtjate ja ettevõtjate mobiilsust. Kuid nagu hoiatuses märgitakse, ei ole valitsused olnud väga aktiivsed neid alternatiivseid meetmeid kasutama.
Ka Eesti eurotsooniga liitumise eksperiment on meile tänaseks tõestanud, et Eesti riigi juhtkonna poolt oli tegemist läbimõtlematu sammuga. Pimesi kiideti ühisraha eeliseid, kuid silm pigistati kinni võimalike tagasilöökide osas. Veelgi enam, keegi ei näi olevat läbi viinud euro poolt Eesti majandusele avaldatavate mõjude sügavamat analüüsi nendes kategooriates, mida Jena allianss välja toob. Kuna aga läbimõtlematus viib pigem ummikusse, kui edule, siis seda tõestab ka üha sügavam Eesti majanduse tänane sumbumine – euro ei ole andnud Eesti majandusele tiibu, Eesti valitsus ei ole läinud Jena allianssi poolt soovitatud teed ja mida aeg edasi, seda raskem on tekkinud ummikseisust välja tulla.
Investeerimisvastutus on hajunud
Jena allianss toob oma pöördumises välja, et õige oleks lähtuda printsiibist, et kes investeerib kapitaliturgudel, peab ka kandma väärtuse kadumise riski. Nimetatud põhimõtte eiramine on aidanud oluliselt kaasa Euroopa võlakriisi süvenemisele ja üldistele majandusprobleemidele.
Investeerimisvastutusega ei ole asjad ideaalses korras ka Eestis – kapitaliturgudele paigutatakse Eesti inimeste raha palju, kuid vastutus tekkivate kahjumite eest on vägagi hajunud, ehk suunatud ikkagi oma kapitali pankade käsutusse andnud Eesti inimeste kraesse. Pank müüb investeerimistoote koos näiliste lubadustega, inimene ostab selle ära, raha kaotab väärtust ja pank ei vastuta – saab teenustasu pealegi.
Ehk kõige valusam ja kõige suuremat osa Eesti inimesi puudutav näide sellisest arengust on teise samba pensionifondide tootlust puudutavad näited – pensioniraha on läinud paljudel juhtudel suures mahus allavett, inflatsiooniga sammupidamisest rääkimata. Pangad ei vastuta, sest nemad ei ole seadust rikkunud. Valitsev poliitiline koolkond, kes selliste seadustega on maha saanud, ei taha aga midagi nendest tagasilöökidest teada ega sel teemal ka endal vastutust ei näe.
Jena allianss on seisukohal, et võlakriisi eest ei tohiks vastutada maksumaksjad. See tähendab, et praeguste Euroopa majandusraskuste veeretamist elanike kaela ei tohiks õigeks pidada. Samas on aga näiteks Eesti parempoolsed poliitikud just seda teed läinud. Viimaste aastate majanduslikku tagasilangust meenutades oli parempoolsete üheks käiguks kiirelt kaudsete maksude tõstmine – las tarbija ja elanik maksavad majanduslanguse eest. Kui Euroopa võlakriis järgnevatel aastatel süvenema peaks ja valitsus Eestis selleks ajaks vahetunud ei ole, küll siis kiirelt jälle vajadusel elanike käest raha korjama tullakse. Pole kahtlustki.
Vägisi läbi surutav ESM ei ole õige käik
Jena allianss kahtleb tugevalt selles, kas tänase Euroopa võlakriisi tingimustes on ikkagi õigeks suunaks hätta sattunud võlgnikriikide täiendav toetamine. Mitte selles kontekstis, et Euroopa ühtsus Jena alliansile oluline poleks, vaid pigem sellest aspektist tulenevalt, et maksejõuetuse kolletesse täiendava raha suunamine mitte ei ravi, vaid hoopis süvendab probleeme.
Eestit juhtivad parempoolsed poliitikud on jällegi võtnud seisukoha, et Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumiseks tuleb teha kõik võimalik ning Eesti riigi rahaline jätkusuutlikkus koos elanike võimaliku maksukoormuse kasvu ja edasise toimetulekuga on viimane, mida siinjuures silmas pidama peaks.
Jena allianssi seisukohti ja Eesti parempoolse poliitika lahkuvust nendest seisukohtadest võiks veel pikalt ja sügavuti analüüsida, kuid ka ülaltoodust on selge, et Eesti jookseb tänase poliitika kohaselt seda teed, mida Jena allianss õigeks ei pea.
Ehk ei maksa Jena alliansi seisukohti üheselt, täies mahus ja vastuvaidlematult omaks võtta. Küll aga on oluline jääda arvamusele, et igal juhul tuleks Jena allianssi hoiatusele tähelepanu pöörata, neis sisalduvat põhjalikult ja laiema osa ühiskonna ees analüüsida ning selle pinnalt järeldusi teha.
Täna oleme aga olukorras, kus sedavõrd oluline ja ka Eesti tuleviku mõtestamise seisukohalt väga tähtis dokument on Eestis jäänud lihtsalt sisulise tähelepanuta. Eestit oleks tabanud justkui vaimupimedus, kus joostakse Euroopast tulevate juhtnööride järgi, enam ise üldse mõtlemata, kas astutakse õigeid või valesid samme ning mida see meie riigile kaasa toob. Tundub, et Eestis on uueks trendiks iseseisvast mõtlemisest lõplik loobumine. Kahjuks on tegemist aga ohtliku trendiga, millest tuleks võimalikult kiiresti vabaneda. Laiem arutelu Jena allianssi seisukohtade teemal oleks kindlasti sammuke paremuse suunas.
