Deniss Boroditš: Miks Ansip meile kätte maksab?
Paratamatult tekib küsimus, kas reformierakondlik valitsus on otsustanud kohalikele omavalitsustele kätte maksta? Kui jah, siis mille eest ja kas riik ei arva, et selline omavalitsuste vundamendi nõrgendamine talle endale bumerangina tagasi ei või tulla. Samas, kui kohalikud omavalitsused julgevad valitsuse kahetsusväärsele tegevusele tähelepanu juhtida, siis süüdistatakse neid riigiga vastandumises.
Tallinna linna eelarve tulud vähenesid oluliselt riigi õigusaktides tehtud muudatuste tõttu. Näiteks vähendas riigikogu alates 2009. aasta aprillist kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu määra 11,93 protsendilt 11,4 protsendile. Nimetatud muudatuse tulemusena vähenes 2009. aastal arvestuslik tulumaksueraldis linna eelarvesse umbes 126 miljoni krooni võrra.
Kuna nimetatud 126 miljonit krooni tekkis linnale kahju 2009. aasta kaheksa kuu jooksul, siis 2010. aastal kujuneb riigi poolt Tallinnale antud muudatusega tehtav kahju oluliselt suuremaks — omavalitsusüksustele eraldatav alandatud tulumaksu määr kehtib terve aasta lõikes.
Vigane deklaratsioon ettekäändeks
Alates jaanuarist 2009 ei kanta kohalikele omavalitsustele üle ka maksu- ja tolliametile laekunud tulumaksu, mille kohta ei ole esitatud tuludeklaratsiooni või mis on esitatud vigase deklaratsiooniga. Rahandusministeeriumi andmetel jäi sellel põhjusel Tallinnale 2009. aasta jaanuaris üle kandmata 29,4 miljonit krooni laekunud tulumaksu.
Lisaks ülaltoodule ei eraldata alates 2009. aastast kohalikele omavalitsustele maksu- ja tolliametile hilinemisega üle kantud füüsilise isiku tulumaksult ja maamaksult tasutud intresse. Kokkuleppel omavalitsusliitudega otsustati selle kompenseerimiseks esialgselt suurendada omavalitsustele eraldatava tulumaksu määra 0,03 protsendi võrra. 2009. aasta riigi lisaeelarve vastuvõtmisega sellest otsusest aga taganeti. 2008. aastal eraldati Tallinnale tulu- ja maamaksu intresse kokku 13,1 miljonit krooni.
Rahandusministeeriumi andmetel on aastaga füüsiliste isikute tulumaksu võlg kahekordistunud, moodustades 26. oktoobri 2009 seisuga Eestis kokku 328 miljonit krooni, kusjuures Tallinna osa selles on 63,2 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi andmed viitavad sellele, et 2009. aastal oleks endise ja korrektse süsteemi kehtimise korral Tallinna linna tulubaasis 2009. aastal tulu- ja maamaksu intressidena kokku olnud täiendavaid vahendeid märksa suuremas summas, kui 2008. aasta 13,1 miljonit krooni.
Ühine ettemaksukonto kahjulik
Täiendavat kaotust kohalikele omavalitsustele läbi maksuvõlgade kasvu soodustamise põhjustas maksukorralduse seaduse muudatus, mille tulemusena rakendati 2009. aastast kõigile maksukohustuslastele ühine ettemaksukonto. Ühisele kontole laekunud vahenditest kantakse maksutähtpäeval ülekandmisele kuuluv osa maksukohustuse katteks sõltumata maksukohustuslase selgitusest maksekorraldusel.
Üldiselt lähtutakse põhimõttest, et ettemaksukontol olev raha kantakse varasema tasumise kuupäevaga nõude tasumiseks. Selliste põhimõtete järgimine on praktikas toonud kaasa olukorra, kus kohalikele omavalitsustele ette nähtud tulumaks ja maamaks on läinud teiste võlgnevuste katteks. Maksu- ja tolliametil puudub väidetavalt arvestus selle kohta, kui palju on kohalikud omavalitsused maksukorralduse seaduse nimetatud muudatuste läbi tulubaasi kaotanud, kuid hinnanguliselt on kaotus oluline.
Kõigi ülalnimetatud riigi õigusaktides tehtud muudatuste tõttu oli Tallinna linnavalitsus sunnitud 2009. aasta lisaeelarves tegema ettepaneku vähendada füüsilise isiku tulumaksust kavandatavat tulu 660 miljoni krooni ulatuses. Tegemist oli suure vähendusega, mis moodustas 15,2 protsenti algselt tulumaksust kavandatud tulust.
Ka kulutusi suurendatakse
Ülaltoodud riigi poolt astutud sammud on kahandanud Tallinna linna tulusid. Kahjuks tuleb aga tõdeda, et sellega riigipoolsed negatiivsed mõjurid sugugi ei lõpe. Ka linna kulud on 2009. aastal kasvanud oluliselt just riigi tasandil tehtud otsuste tõttu.
Käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra suurendas linna kulusid aastases arvestuses 52 miljoni krooni võrra, haiguspäevade eest tasumise arvestuse muudatus 25 miljonit krooni, tööandja töötukindlustusmäära tõstmine 15,5 miljonit krooni jne. 2009. aastal on riigi tasandil tehtud otsused suurendanud Tallinna linna kulutusi aastases arvestuses ligikaudu 100 miljonit krooni.
Riigi poolt kohalike omavalitsuste kaela veeretatavate kulutuste osas ei ole väljavaade parem ka 2010. aastal. 2010. aasta riigieelarve menetlemise käigus on selgunud, et 2010. aastal on valitsusel kavas tõsta mitmeid maksumäärasid, mis otseselt suurendavad linna asutuste kulusid. Seega jätkab riik täie hooga kohalikele omavalitsustele täiendava kulubaasi loomist.
Riigi tegevus on aga eriti silmakirjalik olukorras, kui koalitsiooni ja valitsuse tasemel pidevalt rõhutatakse vajadust kohalike omavalitsuste kulude koomale tõmbamiseks. Ühesõnaga, ise suurendame omavalitsuste kulusid ja siis ütleme neile, et kulude kasv on väga halb.
Samas on riigivalitsuse kõrge motiveeritus omavalitsuste kulubaasi pidevaks suurendamiseks täiesti mõistetav. Tallinna linn on tegevorganisatsioonina riigi jaoks väga oluline maksumaksja. Näiteks laekus Tallinna linnalt 2008. aasta riigieelarvesse otseselt või kaudselt üle 1,1 miljardi krooni maksutulusid, millest orienteeruvalt 642 miljonit krooni moodustasid tööjõumaksud ja 467 miljonit krooni lõpptarbijana kantud käibemaks.
Tallinna linna kui riigile kasulikku maksumaksjat analüüsides on kerge mõista, miks riik on huvitatud Tallinna linna kulubaasi erinevate trikkidega suurendamisest ja seeläbi linna finantsmajandusliku olukorra raskendamisest.
Hinnates riigi käitumist omavalitsuste tulubaasi vähendamisel ja kulubaasi suurendamisel tekib paratamatult küsimus, kas Andrus Ansipi juhitav valitsus on võtnud ette süsteemse kohalikke omavalitsusi hävitava sõjakäigu või on tegemist lihtsalt juhuslike sündmuste ahelaga. Analüüsides aga seda, kui plaanipäraselt, järjekindlalt ja kõikehaaravalt riik kohalike omavalitsuste rahalist seisu halvendab, tuleb juhuslikkus ilmselt välistada.
Kahju, et riigitüüri juures olev Reformierakond on sellisel viisil kohalikke omavalitsusi löögi alla pannes otsustanud välja elada oma läbikukkumise kibestumist. Ühtlasi loodavad parempoolsed kunstlikult majandusprobleeme omavalitsuste kaela lükates oma ebakompetentsuse tagajärgi varjata.
Tallinna linn on võtnud hoiaku ja seisukoha jääda tugevaks ja olla edukas sõltumata sellest, mida Reformierakond riigitüüri juures ette võtab. Tallinna 2010. aasta linnaeelarve on tõestuseks, et linn suudab seista Tallinna arengu ja tasakaalustatud igapäevase eksistentsi eest ka keerulistes majanduslikes ja poliitilistes oludes.
