Delfi: Võimuliidu sünnivalud

Reformierakonna ametlike kõneluste alustamine ühenderakonna, sotside ja rohelistega laseb kergendatult hingata kõigil neil valijail, kes kartsid, et oravad peavad konsultatsioone teistega ainult silmakirjaks ja löövad viimaks käed ikkagi Keskerakonnaga. Kuigi ka ametlikud kõnelused võivad teoreetiliselt liiva joosta, on nüüd siiski põhjust uskuda, et sünnib Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu, sotsiaaldemokraatide ja roheliste nelikliit.

Jõu õlg läbirääkimistel ja kokkulepete sõlmimisel on kaheldamatult Reformierakonna käes, kes võib peagi ka teiste erakondadega ühiste valimislubaduste täitmise enda kontole kanda, kindlasti teebki seda. Oravad peavad tegema väga vähe järeleandmisi oma seisukohtades — kui üldse, sest IRL-iga põhimõttelisi erimeelsusi samahästi kui pole, sotside ja roheliste mandaat on aga nii palju väiksem, et nende soovidest saab teerulliga üle sõita.

Demokraatia seisukohalt on teretulnud, et laiapõhjalisse valitsusse kuulub kaks parteid, mille hääl kahe suurema võimulepääseja omast põhimõtteliselt erineb. Sotside jaoks on valitsusse pääsemine partei edasise käekäigu jaoks oluline, sest pikad aastad opositsioonis ei mõju hästi ei enesekindlusele ega rahakotile. Rohelistele oleks ehk imagoloogiliselt kasulikum olnud opositsioonist alustada, sest võimu juures olles tuleb neil oma ideid tublisti lahjendada — nagu sotsidelgi. Pealegi on võimalik, et tegelik valitsemine näitab roheliste nõrgad kohad ruttu kätte ning neid ootab Res Publica saatus.

Kuigi Reformierakond on rõhutanud, et soovib luua valitsuse, mis peaks vastu neli aastat, järgmiste korraliste riigikogu valimisteni, näitavad nii politoloogide rehkendused kui ka Eesti oma kogemused, et nii see minna ei pruugi. Sestap on kindlasti hea ja õige, kui võimalikud erimeelsused koalitsiooni sünni varases staadiumis selgeks räägitakse ning asutakse valitsema kokkulepetega, mida kohemaid õõnestama asuda pole põhjust ühelgi osapoolel.