Toivo Tänavsuu: olen kristlane, Oleviste koguduse liige. Piibel ütleb selgelt, et homoseksuaalsus on patt. Homoseksuaalsus pole Eestis keelatud. Taunin aga seda, kuidas seadust justkui vägisi peale surutakse. Me pole vastik väike sallimatu riik, Eestis ei diskrimineerita homosid. Eesti riik peaks tegema kõik selleks, et toetada perekondi, kus on ema ja isa, et Eesti rahvas areneks. Arvan, et lastel on vaja isa ja ema ning lahjat abielu varianti pole vaja.

Reimo Mets: olen gei. Kooseluseadus oma olemuselt loob ühiskonnas võrdsemad õigused - riik tunnustab kõiki kodanikke võrdväärselt. Minul pole õigust tulla ja ütelda, keda sina või sina armastad. Laske meil olla - geisuhe on sedavõrd väike ja marginaalne osa. Ma võin elada oma elukaaslasega, aga ma tahan ka tema tulevikku kaitsta.


Eerik-Niiles Kross: esindan siin oma vaateid, erakond laiemalt pole selles küsimuses seisukohta võtnud. IRLi poliitikud on väitnud, et konservatiivne maailmavaade välistab kooseluseaduse pooldamise. See on absurdne väide - tuntud konservatiivsed poliitikud läänes on olnud alati igasuguste vähemusõiguste toetajad. Konservatiivne maailmavaade ütleb, et inimese eraelu on tema enda asi, riik sekkub minimaalselt ja vabadused-õigused on olulisemad, kui riiklik kontroll. Kui küsida, kas USA oli valmis orjanduse kaotamiseks - kui oleks tehtud rahvaküsitlus, siis oleks võibolla tänaseni Ameerikas neegerorjad. Kas Euroopa oli valmis naistele valimisõiguse andmiseks? Natuke sama asi on Eesti ühiskonna suhtumisega homoseksuaalsusesse.

Toivo Tänavsuu: kristlaskonna seisukoht on ühemõtteline - Piibli järgi on homoseksuaalsus patt.

Reimo Mets: mida Piibel homode kohta ütleb? „On ju abieluks kõlbmatuid, kes on nõnda sündinud emaihus." Samas kohas on mainitud ka sõna „kohitsetud" - kes oli Jeesus - tema ka lapsi ei saanud.

Eerik-Niiles Kross: praegune arutelu pole proovinud minna sinnamaale, et rääkida homode laulatamisest. Me räägime sekulaarsest riiklikust toimingust, mis kohtleb kõiki vähemusi võrdselt - ma ei saa aru, miks see peaks kristlasi riivama.

Toivo Tänavsuu: ärgu jäägu mulje, et kristlased Eestis on ainsad, kes on kooseluseaduse vastu. Aga mis on piirid? Olgu, seadustame homokooselu, aga mis siis tuleb?

Reimo Mets: lapsendamise teema on punane rätik kogu ühiskonnale. Arvatakse, et kui homod saavad õiguse lapsendada, siis kõik justkui kukuks kokku. See ei vasta tõele. Täna kehtiva seadusandluse puhul on võimalik lapsendada üksikvanemana. Iga üksikvanem saab minna ja lapsendada lapse. On aeg viia kooskõlla seadused ja tegelik olukord.  

Eerik-Niiles Kross: miks arvame, et oleme kooseluvormiga jõudnud ajaloo lõppu, mehe ja naise abielu on finiš ja kõik inimesed peavad aegade lõpuni nii elama?

Ave Tampere: võiksime kooseluseadusega jõuda sinna, et olukord, mis riigis eksisteerib, saaks õigusliku kaitse. Kooseluseaduse puhul räägime ka heteroseksuaalsetest suhetest.

Eerik-Niiles Kross: bürokraatia loob normid ja hakkab elu sinna sisse suruma. Inimühiskond areneb eest ära ja siis tuleb norme kohandada. Ma ei taha langeda sotsiaalsesse banaalsusesse, austan kristlikku abielutraditsiooni, olen ise kiriklikult laulatatud, aga sellele vaatamata on abielu kui kooseluvorm majanduslik üksus. Kui kunagi elati suurperes, noored elasid vanadega koos, et neid ära toita, siis 19.-20. sajandil oli mehe ja naise abielu lihtne ja vajalik - selline lahingpaar sai elus hakkama. Tänapäeval pole seda inimestel enam tarvis, sellel on emotsionaalsed, religioossed põhjused, miks mees ja naine peavad koos elama.

Toivo Tänavsuu: kui Eesti ühiskond pole valmis polügaamiaks, siis seadustaks äkki ka selle? Et soodustada progressi.

Eerik-Niiles Kross: juba täna näevad noored, et abielu piirab nende vabadust. Nad saavad vähem, kui nad saaksid üksi elades. Nagu teame - lapsi saab teha ka ilma abielus olemata. Ma arvan, et 100 aasta pärast on tänane abielu institutsioon tundmatuseni muutunud, on mingid muud variandid.

Toivo Tänavsuu: kooseluseadus defineeriks ümber perekonna olemuse, vähemalt nii nagu ta 90ndatel vastu võeti. Vähemus surub peale, et see definitsioon muutuks.

Reimo Mets: see on vale lähenemine - seadus muutubki ajas. Me ei saa jääda kinni sellesse, et 1940. aastal oli mingi seadus või mõiste. Seadus muutub koos ühiskonnaga. Põhiseaduslikud õigused tuleb tagada, nende üle ei diskuteerita. Kui täna räägime kooseluseadusest, siis 30 aasta pärast meil sellist diskussiooni ei oleks.

Toivo Tänavsuu: sinu kui gei põhiõigused on kaitstud. Reimo, loodusseadused ei arene.

Ave Tampere: homoseksuaalsus ei ole valik - pole võimalik muutuda näiteks paariks päevaks homoseksuaalseks.

Reimo Mets: see pole valiku küsimus. Homodel pole probleemi, heteroseksuaalsetel on - heterod ütlevad, et homod tahavad eriõigusi saada. Vähemuste õigusi ei panda kunagi rahvahääletusele, need peavad olema tagatud.

Tähelepanek publikust: armastus ja seksuaalsus on kõige tundlikumad teemad üldse ja see ajab meid kõige lihtsamalt tülli. Kogu see arutelu ja kampaania seaduse poolt või vastu ei pruugi homode olukorda parandada.