Ajakirjandus on juba ammugi üksmeelselt viidanud, et Sakala keskuse lammutamise loa saamine haiseb nõnda, et hing jääb kinni. Pruukis vaid meelelahutusärimees Peeter Rebasel Keskerakonna liikmeks astuda, kui luba tuligi. Peab olema hull, loll või keskerakondlane, et siin mitte seost näha — ning suuril silmil kinnitada, et pahatahtlikud ajakirjanikud on seose omast peast välja mõelnud.

Arhitektid leiavad, et hoone mahatõmbamine näitab lugupidamatust hoone looja vastu ning ei ole mingil viisil põhjendatud. Ka kunstiajaloolaste hinnangul pole uus, rajatav hoone mingil juhul olemasoleva mahatõmbamist väärt.

Avalik õiglustunne ütleb, et kui parteipilet tagab loa valimatult sigatseda pealinna südames, siis on tegemist kõige kõrgetasemelisema partokraatiaga.

Keskerakondlikul linnavõimul ei maksa siiski arvata, et Sakala keskuse mahatõmbamine niisama lihtsalt käib. Valijate mälu võib küll kohati lühike olla, aga Rebase ja Sakala case jääb vähemalt kevadiste valimisteni kindlasti meelde.