Terve mõistusega inimestele on selge, et kui tahetakse joomist piirata, siis tuleb tegelda nõudluse kujundamisega, mitte aga kättesaadavuse piiramisega. Müügipiirangu tulemus saab olla ainult see, et kes kavatseb juua, see soetab varud varakult valmis — ja ostab eeldatavasti rohkemgi, kui esialgu plaanis.

Ja kellel joomahimu ootamatult tekib, see läheb baari, kus võib alkoholi müüa ju ikka ka volbriööl ning enne ja pärast seda. Nõnda lõikavadki piirangust kõige enam kasu baarid ja kõrtsid, kuhu võivad piirangu tingimustes siirduda nüüd needki, kes muidu oma õlled poest oleksid kaasa kahmanud.

Kuivõrd alkoholimüügipiirang kehtib ka kõigil avalikel üritustel, siis on salaviina ja muude solkjookide müümise ja manustamise tõenäosus hirmutavalt suur. Nii mõnigi rämpsjoogimüüja hõõrub müügipiirangust kuuldes ilmselt käsi ning valmistub tekkivat nõudlust rahuldama. Müügipiirangud on salaalkoholi müüki alati suurendanud.

Delfi leiab muidugi, et volbripidustuste tarvis leidub hulga toredamaid võimalusi kui ennast silmini täis juua. Loodame, et neid inimesi, kellele alkoholimüügipiirangud üldse korda ei lähe, on palju. Neil on volbriööst pärast kindlasti ka toredamad mälestused ning järgmisel hommikul ei valuta pea. Kainet pidu, head sõbrad!