Delfi: Hea elu hind

Iga inimene, kes maja ehitab või juba olemasolevale elamispinnale uut kööki või uut mööblit soovib, on kokku puutunud tõsiasjaga, et heast ostujõust ei piisa. Kauba kättesaamine võtab kaua aega ning tihtilugu tuleb soovitu asemel leppida sellega, mida on kergem hankida.

Eesti edukamate firmade käive on selle aasta jooksul kasvanud lausa 30 protsenti ning neid firmasid, mille kasv on jäänud alla 20 protsendi, võib praeguse üleüldise rahas suplemise taustal lausa mahajääjateks pidada.

Üleüldine majandusedu näitab ennast ka palkade tõusus, mida peale majanduskasvu kütab tööjõu puudus. Töötajate ülesostmine üksteiselt on aktiivsem kui kunagi varem ning peale palga pakutakse töökohavahetajatele ka muid materiaalseid hüvesid, mis kokku võttes annavad päris arvestatava palgalisa. Rahas väljendub tihtilugu ka nende oma töötajate initsiatiiv, kes vajalikke töökäsi firmasse juurde toovad.

Ühesõnaga, elu on enneolematult heaks läinud. Inimestel on, mida kulutada, ja nad teevad seda. Sissetuleku kasv laseb jõudsasti suureneda ka laenukoormusel — ehkki eluasemelaenud ei ole enam nii soodsad, kui mõnda aega tagasi, on nad võrreldes aastatetaguste ajaga siiski jõukohased väga paljudele.

Enamik inimesi usub töökoha säilimisse ning palga suurenemisse, seetõttu võetakse laene ka suhteliselt kergel käel. Tarbimislaene sealhulgas. Sest hoolimata sellest, et keskpank lubab majanduskasvu aeglustumist ning hoiatab võimalike ohtude eest, on ennustused lähimateks aastateks ikka veel väga positiivsed. Enamuses on need, kelle meelest järsku majanduslangust ei tulegi, rääkida saab ainult majanduskasvu mõningasest aeglustumisest, võiks pigem öelda — normaliseerumisest.

Ent mitte ainult suurärimehed ei vaeva pead küsimusega, mida rahaga peale hakata, kuhu seda paigutada. Paljud neist, kes parasjagu rajavad oma kodu või laiendavad-uuendavad olemasolevat, on mõnes mõttes sama probleemi ees. Eriti puudutab see kõiki, kel vaja ehitusmaterjale ja professionaalseid ehitajaid-sisekujundajaid. Või tahaks just üht kindlat sorti kallist autot, osta jõuaks ja selle ülevalpidamine pole küsimus, aga auto kättesaamine võtab üle mõistuse kaua aega.

Nõnda on hea elu hinnaks osutunud nõukogude ajast tuttav defitsiit. Mida rohkem on inimestel raha, mida kulutada, seda spetsiifilisemad on nende soovid — ning nende täitmine ei olegi kuumal turul nii lihtne. Nõudmise ja pakkumise vahekord on paigast ära läinud.