Delfi ELi debatt: Rail Baltic tuleb
Hiljuti leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku ELi eelarves. Selle tulemusena saab Eesti senise eelarvega võrreldes peaaegu miljardi võrra rohkem toetusi. Kokku saab Eesti 5,89 miljardit eurot, mida on sama palju, kui aasta jooksul Eestis kogutavaid makse.
Pärast eelarveläbirääkimiste lõppu jõudsid avalikkuseni kuuldused, et põllumajanduse otsetoetused kahekordistuvad. Tegelikkus on paraku keerulisem. Jah, Euroopa Liit tõepoolest tõstab Eestile makstavaid põllumajandustoetusi kaks korda, aga nagu ütles Delfi Euroopa Liidu teemalisel debatil osalenud põllumeeste esindaja Roomet Sõrmus, jõuab lõpuks põllumehe taskusse vaid 17 protsendi võrra rohkem toetusi.
Kuhu see raha siis kaob? Ka täna maksab EL eesti põllumeestele toetusi. Aga kuna toetused on väiksed, lisas Eesti riik omalt poolt kokku 250 miljonit eurot. 2014. aastast ELi toetused suurenevad ning Eesti oma põllumeestele lisatoetust enam ei maksa. Sestap ongi nii, et kuigi paberil ELi põllumajanduse otsetoetused kahekordistuvad, ei kahekordistu põllumeeste rahakotti jõudva raha hulk. Paraku tekib sellest ka probleeme...
Kui eesti põllumehe sissetulekutest moodustavad toetused keskmiselt umbkaudu 20 protsenti, siis soomlastel võib see ka 58 protsendini ulatuda. Nii ei saagi eesti põllumehed konkureerida oma Euroopa kolleegidega võrdsetel tingimustel, sest Eesti põllumajanduse otsetoetused moodustavad isegi 2020. aastal vaid 75 protsenti ELi keskmisest. Põllumeeste esindaja Roomet Sõrmuse hinnangul muudab eesti põllumeeste olukorda aga veelgi raskemaks kliima, mis tingib lühema vegetatsiooniperioodi, lisaks on Lääne-Euroopas suure turu tõttu odavam põllumajandustehnika ning kütused.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Juhan Lepassaare hinnangul ei saa ELi eelarvekõnelustel lahendada muuhulgas ära ka kõiki põllumajandusega seonduvaid muresid. Mis aga puudutab põllumeestele Eesti riigi poolt lisatoetuste maksmise jätkumist ka tulevikus, leidis Lepassaar, et see raha leiab head kasutust ka muudes riigielu valdkondades.
Vaata lähemalt videost:
Kuigi ELi eelarvest makstakse Eestile kokku kuni 5,89 miljardit eurot, ei maksa unustada, et tegelikult võib sinna lisada ka miljardi Rail Balticu ehitamise jaoks. Juhan Lepassaare sõnul on raudtee ehitamiseks raha olemas ning nüüd tuleb vaid naabritega kokku leppida ja paberitöö korda saada.
Arvatavasti tuleb ELi eelarvest raha ka regionaalse gaasiterminali tarbeks, mis vähendaks Eesti sõltuvust Vene gaasist ning viiks ka hinda alla, lisaks maksaks Euroopa maksumaksja kinni ka meie uued elektriühendused lähinaabritega. Selle tulemusel peaks Baltimaadest saama ka energeetilises mõttes Euroopa Liidu osa.
ELi eelarve pannakse paika seitsmeks aastaks ning peatselt lõppeva eelarveperioodi jooksul korrastati mitmeid kutsekoole, rääkimata töötute ümberõppest või taristuprojektidest. 2014.-2020. aastani kestva eelarveperioodi rõhuasetuste üle pole debatt veel alanud, kuid Lepassaare hinnangul tuleks keskenduda infrastruktuuri kõrval ka muudele valdkondadele. Põhimõte on aga see, et juba täna tuleb hakata valmistuma selleks, et Eestile määratavad toetused võivad pärast 2020. aastat langeda ning raha tuleb panna valdkondadesse, mis toodaksid rahvuslikku rikkust.
Vaata lähemalt videost:
(Euroopa Liidu teemalised debatid valmivad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudiga ning neid toetavad Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.) 
