Parimad pääsevad riigieelarvelistele kohtadele, ülejäänud soovijad peavad hariduse eest maksma küllaltki suuri summasid. Lõpetamise järel pääsevad lõpetajatest parimad ja aktiivsemad kiiremini ka kõrgema palgaga kohtadele.

Kõrgharidusmaksu kehtestamisega karistaksime sisuliselt meie kõige paremaid. Kusjuures see soodustaks veelgi meie parimate lahkumist välismaale. Tegelikult peaks meie andekamatele kehtestama veelgi suuremad soodustused kõrghariduse omandamiseks, näiteks suurema õppetoetuse.

Riigieelarveliselt ja selle väliselt õppijate osas viiksin sisse mõned muudatused, mis aitaksid efektiivsemalt kasutada kõrgharidusele riigieelarvast eraldatud summasid ja aitaksid tõsta õpingute efektiivsust:

1. Riigieelarvelistel kohtadel õppijatele esitaksin senisest hoopis karmimad nõuded. Nõuaksin õppekava täpset täitmist ja korralikke hindeid. Mis mõte on maksta kinni nende õpinguid, kes ei täida süstemaatiliselt õppeplaani, ei soorita arvestusi või eksameid aine kuulamise järgselt või kelle hinnete hulgas figureerib valdavalt napp E.

2. Iga õppeaasta lõpul arvaksin riigieelarvelistel kohtadel õppijate hulgast välja need, kelle õpitulemused on viletsad. Nende asemele võtaksin
oma kulul õppijate hulgast parimad, kes on eeskujulikult, tähtaegselt sooritanud kõik arvestused ning eksamid headele hinnetele. Selline süsteem stimuleeriks nii riigieelarvelistel kohtadel kui ka oma raha eest õppijaid.

Ma tean, sellise süsteemi vastu on üliõpilasliidrid. Ma siiski arvan, et maksumaksja raha eest tõsise töö nõudmine on igati põhjendatud. Ole andekas, tee tööd, õpi hästi - ja riik maksab kinni sinu õpingud.