Kui Eesti Energia kõrvale jätta, on alkoholitootjate ja kütusemüüjate lobivõimakus üks Eesti tugevamatest. Alkoholi saadavuse kahandamiskava on aga valus löök mõlemale huvigrupile. Alkoholitootjate kasumit ohustab igasugune saadavuse piiramine, tanklate kütusekõrvasest läbimüügist moodustab alkohol aga väga olulise osa.

Delfi ei ühine alkoholi- ja kütusefirmade nutukooriga. Meie oleme seisukohal, et mida vähem Eesti rahvas joob, seda parem, ning kui tervistkahjustavate toodetega oma kukrut täitvatel suurfirmadel seetõttu mõni kotitäis kroone-eurosid saamata jääb, siis olgu nii.

A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop annab tänases Päevalehes juba esimese vastulöögi, püüdes debatti asja sisult kõrvale juhtida küsimusega, miks tegeleb alkoholi tarbimise piiramisega põllumajandusministeerium. Miks mitte, küsime meie. Pigem on hea, et Eestis hakatakse üle saama aegadest, mil sotsiaalministeerium ainsana tegeles teiste ministeeriumite poolt õhutatud kasvupalaviku tagajärgede leevendamisega.

Iseasi on, kas Seedri poolt välja pakutud meetmed tõesti aitavad Eestis alkoholi tarbimist vähendada. Meie seisukoht on, et ei aita.

Seda näitab kõige veenvamalt Soome alkoholistatistika: seal on igasuguse alkoholi müügikohti kolm korda vähem ja kange alkoholi müügikohti 30 korda vähem kui Eestis, kuid juuakse ühe elaniku kohta ikkagi rohkem kui Eestis.

Kusjuures eestlaste alkoholitarbimise võrdlemine Rootsi, Norra või mis tahes teise Euroopa riigiga peale Soome on mõttetu, sest meie - nagu ka põhjanaabrite soomlaste - alkoholilembust mõjutab üsna ainulaadne geneetilis-ajalooline kombinatsioon.

Esiteks on alkohoolsed joogid siinmail üleüldse üsna hilja levinud nähtus, kui võrrelda Kesk- ja Lõuna-Euroopaga, kus veinil on tuhandete aastate pikkused traditsioonid. Teiseks on nii eestlaste kui soomlaste hulgas ajalooliselt levinud joomistava "raske töö - rasked rõõmud". Euroopaliku pideva väikse tipsutamine asemel on meil kombeks juua palju korraga - ainult et neid kordi on nüüdisaja inimesel järjest rohkem kui sajand tagasi.

Seega ei aita müügikohtade arvu matemaatiline vähendamine eestlaste joomahimu pidurdada. Aitab - kui üldse miski - rahulik teavistustöö ning tervislike eluviiside populaarsuse loomulik kasv. Ainult nii saame me piltlikult öeldes soomlaste asemel norralasteks.