Pastorid tunnistavad, et nad tõesti sekkusid poliitikasse, kuid just nüüd olevat nende karikas hakanud üle ajama. Huvitav, kogu kriisi vältel pole nad selliseid teemasid käsitlenud. Nüüd tegid nad esimest korda suu lahti. Kusjuures rünnatakse just seda linnavalitsust ja linna, kus aastaid on toetatud kirikute restaureerimist ja korraldatud kirikute renessansi suurejooneline ja palju maksma läinud aktsioon.

Kirikuisad on tõesti "äraostmatud". Nende lemmik äpardub Eesti juhtimisel ning lõpuks isegi tulistab opositsioonijuhi pildi pihta, aga luteri kirikul ei leidu tema jaoks ühtegi noomivat sõna!

Tegelikult peaksid kirikut häirima need kannatused, mida toob kaasa jäigalt monetaristlik poliitika. Läänes on kirik olnud traditsiooniliselt vaeste, hätta sattunute ja töötute kaitsja ning aitaja. Kristlikust moraalist lähtuv kirik, kui ta tõesti poliitikat tahab teha, peaks haarama initsiatiivi just nüüd, kui ühiskond on süvakriisis.

Nüüd on kiriku aeg ja võimalus mõjutada valitsust muutma oma poliitikat, asuma hädasolijatele toeks, et võetaks vastu programme ja tegevusi, mis leevendaksid tõelist häda.

Kirik võiks siiski selgitada, mida nad silmas pidasid, kui väitsid, et Keskerakonna kampaania on laimav ja mustav. See on nende avalduse võtmekoht.

Kas Laar siis ei olegi lubanud 50 000 töökohta ja jätnud selle lubaduse täitmata? Kas Ansip siis polegi korduvalt vastu astunud sotsiaalsete töökohtade loomise ideele? Kas valitsus ja selle juhtparteid ei olegi vastutavad selle eest, et meil on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega kolm korda kõrgem tööpuudus?

Keskerakonnas on mitmeid kirikuõpetajaid ja küllalt suur osa usklikke. Kindlasti on nemad jahmunud sellest räigusest, millega rünnati tegelikult kõiki Keskerakonna toetajaid. Nüüd vajavad nad mitte keerutamist, ega pea liiva alla peitmist, vaid selgeid sõnu nendelt, kes sellele uskumatule avaldusele oma allkirjad andsid.