Urmas Visse: Tööturuametis toimunu oli õudne
Igaks juhuks juhin tähelepanu sellele, et me räägime ühe iseseisva riigi töötuskindlustussüsteemi haldava asutuse ja riikliku tööturuasutuse, mitte näiteks kahe saekaatri liitmisest.
Töötukassa rajamise hetkest 2002. aastal võeti suund võimalikult suurele ja mitmekülgsele IT lahenduste rakendamisele menetluses ning võimalikult suurele kliendisõbralikkusele. Rajati pädevad IT-süsteemid, mis läbivad regulaarseid vastavus- ja turvaauditeid.
Vaadates 1. mail 2009 otsa tööturuameti „pärandile“, siis pärast esimest suurt šokki võis ainult tõdeda, et tegu on tõenäoliselt avaliku sektori ühe mastaapsema läbikukkumisega üldse ja eriti IT mõttes. See kõik oli nii õudne, et häbi oli olla selle riigi kodanik. Sisuliselt ostsime põrsa kotis, lähemal uurimisel tekkis kahtlus, et kas kotis ikka üleüldse ongi põrsas või tehti meile tünga.
Töötukassa üritas Tööturuametiga IT-alast koostööd teha juba alates töö alustamisest 2002. aastal ning see ei olnud juba algusest peale lihtne. Meie põhimõte oli siis, et „kaks asutust, üks infosüsteem“ – aga tööturuamet ei võtnud vedu. Kuigi ühena viiest riigi peamisest andmekogust oli tööturuameti tööturuteenuste ja –toetuste registril kohustus andmeid teiste registritega vahetada üle riikliku X-tee, ei õnnestunud seda siiski tööturuameti poolse võimetuse tõttu realiseerida. Lõplikult õnnestus üle minna X-tee andmevahetusele alles 2005.aasta sügisel.
Vähe sellest, tollane tööturuameti juht, kes viibis vastaval kriisikoosolekul ka füüsiliselt kohal, kuulis töötukassa käest esmakordselt, et tööturuametil üleüldse on KOHUSTUS vahetada andmeid üle X-tee. Nõupidamisele lisas värvi kohalviibinud tööturuameti infosüsteemi arendaja teade, et „nemad küll midagi ei hakka x-tee kaudu vahetama“.
See oli tüüpiline näide sellest, kuidas arendati tööturuameti infosüsteeme – arendaja tegi nagu talle sobis, dikteeris ka ärireegleid, tellija polnud sisuliselt olemas. Ja tööturuameti miljonid muudkui kulusid, aga tulemus oli kesine.
Tööturuameti infosüsteemi, lühendina TTIS-i loomine paneb takkajärgi nende pabereid uurides ikka kulmu kergitama küll.
Tegu ei ole menetluse infosüsteemiga klassikalises mõttes vaid mingi iseäraliku ja veidra nässu läinud dokumendiregistriga. Keegi on jälle üritanud paberist e-riiki ehitada. Sisuliselt võib öelda, et tegu on 20 miljoni krooni eest tehtud dokumenteerimata häkiga.
Nö töötukassa õuele saabumise hetkeks oli tarkvara juba sellises seisus, et see segas töötegemist, mitte ei aidanud kaasa. Vähemalt kord nädalas „kukkus“ tarkvara kokku, mõnikord kaks korda. Vastavalt samal ajal klienditeenindus seisis, järjekorrad muudkui kasvasid.
Tarkvara oli nii aeglane, et nt isikukoodi sisestamine võis „parematel hetkedel“ võtta 2-3 minutit! Töötuna arvelevõtu protsess venis puhtalt infosüsteemi aegluse tõttu tunni-pooleteiseni. Ei olnud harvad juhtumid, kus arvutioskusega töötu pakkus meie konsultandile abi arvutiga toime tulemiseks, arvates et see ei oska arvutit kasutada. Ilma naljata võib öelda, et 2009 kevadel/suvel oli töötuse statistika moonutatud, sest töötuid ei olnud võimalik piisavas tempos lihtsalt arvele võtta.
Tööturuameti infosüsteemile aastaaruande auditeerimise raames hinnangut andma pidanud audiitor keeldus seda tegemast, sest puudusid tema jaoks kaks väga olulist komponenti – info ja süsteem, mis kokku moodustaks infosüsteemi. Sama hävitava hinnangu andis 2006.aastal läbi viidud spetsiaalne IT audit puhtalt tehnilisele lahendusele.
Töötukassa asendas kriitilise osa tööturuameti infosüsteemist vaid 6 kuuga (töötuna arvelevõtt, tööotsijana registreerimine, töötutoetuse määramine, individuaalse tööotsimiskava haldamine, sotsiaalmaksu tasumine töötute ja tuumakatastroofi likvideerijate eest). Realiseeriti olulised andmevahetusliidesed teiste riigi andmekogudega (äriregister, rahvastikuregister, hariduse ja teaduse infosüsteem, sotsiaalkindlustusamet, maksu- ja tolliamet, haigekassa) – mida on võimalik üle x-tee võtta mõnest teisest registrist, sealt ka võetakse. Kuklas tiksus kogu aeg risk, et tööturuameti infosüsteem lõpetab täielikult töö. Käis metsik võidujooks ajaga.
Lõplikult valmib uus infosüsteem 2010 sügiseks ja see ei sisalda enam vaid vana tööturuameti infosüsteemi ümber realiseerimist vaid täiesti uue, muutunud äriprotsessidega töötukassa menetluse infosüsteemi tegemist. Uue arenduse oluline tähis on töövahenduskomponendi valmimine infosüsteemis, mis loob eeldused vastava avaliku teenuse loomiseks.
Kindlasti ei loo töötukassa klassikalises mõttes töövahendusportaali vaid töötukassa iseteenindusbürood internetis, kustkaudu on saadaval kõik meie teenused või vähemalt meie teenusteni jõudmise täpsed reeglid/juhised. Me ei hakka mitte mingil juhul konkureerima era-töövahendusportaalidega. Kõik töötukassale teadaolevad tööpakkumised on ja saavad edaspidi olema kõigile tasuta kättesaadavad (samas on ka ettevõtteid, kes ei ole huvitatud töötukassale esitatud tööpakkumise avalikustamisest veebis vaid tahavad, et töötukassa töövahenduskonsultant tegeleks nn otsevalikuga tööotsijate seast).
Kahjuks on siingi mitmeid seadusest tulenevaid piiranguid, mis IT arenduse tiibu pisut kärbivad, näiteks kohustab seadus töötut pöörduma füüsiliselt töötukassasse, ta ei saa seda teha e-vahendusel. Kui seadusandja reegleid leevendab, siis teeme ka lahenduse ringi.
Töötukassa on kahtlemata suurte muutuste teel, sest senine tööturupoliitika ellurakendamine tööturuameti poolt oli selgelt läbi kukkunud. Küsimus ei olnud mehhaanilises funktsioonide ülevõtmises vaid uue moodsa töötuuruasutuse ülesehitamises koos kõige sellest tulenevaga. Töötukassal on olnud aega vaid 9 kuud, tehtud on metsik töö. Peaeesmärk on tagada klienditeenindus ja teenused täiesti uuel tasemel.
Avalikkus ei saa inkrimineerida tööturuameti aegseid tegematajätmisi töötukassa kaela. Töötukassa näol ei ole tegu taolise kopitanud riigiasutusega, siin ehitatakse moodsat ja kaasaegse paindliku tööturu vajadusele vastavat struktuuri. Ainult pime ei näe neid muudatusi, mis juba on toimunud.
Võitleks nüüd siis vahepeal töötusega, mitte töötukassaga.
