JUHTKIRI: Paberiga naftat ei tõrju

Napp neli aastat on möödas ajast, mil Loode-Eesti õlireostuses sai kannatada 10 000 merelindu, kellest vabatahtlikud suutsid päästa alla kümnendiku. Alanud aasta esimestel päevadel oleks me võinud seista silmitsi katastroofiga, millega võrreldes senised reostused oleks olnud lapsemäng.

Oleks Aegna saare lähistel madalikule sõitnud tanker Pacific Empire olnud lastis, kandnuks ta kümneid tuhandeid tonne naftasaadusi. Nagu puksiirifirma PKL nõukogu esimees Rein Tõntson end teleintervjuus tabavalt väljendas: „ Kui see laev oleks n-ö ninaga olnud mere poole, mitte Muuga poole, siis /-/ oleksime mõneks aastaks pidanud ära unustama oma supelrannad.“

Delfi leiab, et Tõntsoni hinnang oli veel leebe. Täislastis tankri lasti merrevalgumine oleks tähendanud täies mahus ökokatastroofi, millest randade reostumine kasutamiskõlbatuks oleks olnud vaid üks osa. Merelindude ning veealuse eluslooduse häving oleks kahjustanud oluliselt kogu Soome lahe ökosüsteemi.

Oleme õnnega koos, et Pacific Empire oli „ninaga Muuga poole“. Aga kui arvestada kogu Soome lahe tankriliikluse ning juba aset leidnud reostustega, võib siiski pidada ainult aja küsimuseks, millal mõni meres „kari leidnud“ tanker on juba jõudnud Muugal oma lasti peale võtta. Mida Eesti riik teeb siis?

Jah, 2006. aastat reostus tõukas riiki nii palju tagant, et 2008. aastal sai lõpuks valmis riiklik merereostustõrje plaan. Üks oluline koht sellest plaanist ütleb, et „Kaitsmaks Eesti merealasid ja rannikut võimaliku reostuse eest, on vajalik arendada võimekusi, mis võimaldaks nii merereostust ära hoida ja merekeskkonna olukorda jälgida kui ka reostuse tekkel või tahtlikul tekitamisel efektiivselt reostus likvideerida. /-/ Arvestada tuleb Eesti suhtelist mahajäämust vastavate võimekuste arendamisel. Reostustõrje valmisoleku stabiilsuse saavutamiseks on vajalikud suured kapitalimahutused.“

On vajalikud suured kapitalimahutused! Me teame kõik, kuidas meie mail nende suurte kapitalimahutustega viimastel aastatel lood on.

Märtsis Soomes Naantalis aset leidnud reostuse kõrvaldamise õppetund oli, et isegi Eesti „suhtelisest majajäämusest“ palju paremini varustatud põhjanaabrid olid sunnitud nentima, et suurema katastroofi puhul nende vahenditest ei piisa.

Eesti vahendid piirduvad täna endiselt peamiselt sellesama tõrjeplaaniga. Dokument on tore asi, aga isegi kümnete tuhandete A4dega ei hoia randa tungivat naftat kuigi kaua tagasi.