Anneli Valdmann: Tööd otsides

Tööeluga on kindlasti seotud kolm võtmesõna: eneseteadlikkus, enesekindlus ja ebakindlus. Kaks esimest mõjutavad olukordi ja otsuseid meie kasuks, viimane sageli meie kahjuks. Ebakindluse aluseks võib olla nii isklike ressursside ja võimete-vajaduste halb tundmine, aga kindlasti mõjutab seda tugevalt ka kuhjuv äraütlemiste ja negatiivsete otsuste hulk. See nagu annaks meile aluse endale "mittehakkamasaajate" silt külge riputada. Mida kauem on kestnud töötuse periood, seda raskem on olla särav, enesekindel ja motiveeritud. Kahtluse nõiaring on teinud oma õõnestustöö. Siiski saab end pisut ette valmistada, et käituda tööotsingutel julgemalt ja kindlamalt

Töövestlusel on kindlasti eelis siis, kui kandideerida "õigel alal" ehk valdkonnas ja ametis, milleks sul on loomupärased eeldused või hea väljaõpe. Määravam on siiski esimene faktor. See annab veenvuse jõu.

Olulisemad kui arvame, on ka meie uskumused ja kujutlused. Kui inimene on juba ette veendunud, et see töökoht, millele ta kandideerib, talle tegelikult ei sobi või ei meeldi, siis õhkub seda kogu tema olemusest: kehakeelest, kõnekeele imetillukestest värahtustest, hääletoonist. Kogu keha käivitab uskumusele vastava ",programmi". Kui uskumus on "Ma ei saa sellega hakkama!", siis nii meie närvisüsteem kehal ka tegutseda käsib: organism valmistub tegelikult allaandmiseks ja põgenemiseks. Kui närvisüsteem on parasjagu kaitseseisundis, ei saa ta samal ajal olla loov, energiline, veendunud, jõuline, ehk arengule ja progressile suunatud. Seda nimetatakse ka isetäituvateks uskumusteks. Kuna negatiivne programm on häälestanud meid juba ette ebaõnnestuma, siis nii see reeglina ka läheb. Hiljem ütlevad inimesed: "Ma ju teadsin seda!" Õige on aga see, et ta ise põhjustas või lõi sellise tulemuse. Tavaliselt on see täiesti mitteteadlik protsess. Edukamad on need, kes seda nähtust teadvustama ja muutma õpivad.

Kindlasti on kasu, kui tööintervjuul tunda organisatsiooni tausta. Sageli on aga reaalsus see, et "tulevane töötaja" teab ainult seda, et "pakutakse sellist töökohta", mitte aga seda, mida selles majas tervikuna tehakse ja kuidas see mõjutab nõudmisi ja ootusi tema ametikohale. Kui eeltöö tegemata, peab tööandja kulutama oma väärtuslikku aega, et alustada konteksti selgitamisega A-st-B-st.

Kui siis on valida erinevate töötajate vahel, võib valik kergesti kalduda selle inimese kasuks, kes huvi tundis ja vaeva nägi. See on ju vihje ka sellele, kas edaspidi oodata sellelt töötajalt vaid "miinimumprogrammi" järgimist või on temas ka omaalgatust ja ettevõtlikkust. Lisaks saab eeltööst teada ettevõtte väärtushinnangud ja põhieesmärgid. Neid saab siis omakorda põimida oma töövestlusesse. Sellist infot leiab kodulehtedelt ja neis kohtades töötavatelt inimestelt. Päris adekvaatseks infoallikaks ei pruugi olla lahkunud töötajad, vähemalt mitte siis, kui nad on lahkunud probleemide ja lahkarvamuste tõttu. Inimlikust kiusatusest karistada tööandjat võivad siis sündida halvustavad ja tegelikkusele mittevastavad kirjeldused.

Enamus on kuulnud nn stressiküsimustest ja neid kardetakse. Näitena tuues: "Miks teil selline lips on?", "Mida te minu välimusest arvate?" Ehk siis otseselt provotseerivad ja ootamatud küsimused, ka mõnevõrra ebaloogilised. Oluline on teada, et tööandja ei jälgi mitte seda, mida te vastate, vaid seda, kuidas te reageerite! Kas ärevuse ja segadusega, üritate tarka mängida või suudate kiirelt, loovalt ja humoorikalt leida vastuse (kas või sama absurdse nagu küsimus).

Küllap on tuntud ka soovitus: "Ole sina ise!" See on tegelikult tõesti oluline. Võib-olla te isegi suudate töövestlusel veenvalt etendada tüüpsekretäri või tüüpmüügimeest, kuid te ei suuda näidelda lõpmatuseni. Tavaliselt langevad maskid juba enne katseaja lõppu. Kas tööandja jätab tööle töötaja, kes on tabatud pettuselt? Kahtlane.

Sagedasem on siiski see, et "etendus" on läbinähtav juba intervjuul. Sama lugu on ka valeandmete esitamisega või faktide varjamisega.
Ärge unustage, et tööandjad kontrollivad tausta ja suhtlevad omavahel! Seetõttu püüdke hoida häid töösuhteid, kus iganes te töötate. See tagab teile edasiseks parimad soovituskirjad ja siirad kiidusõnad taustauuringutel. Ärge arvake, et kui te loete CV-s üles ainult "ohutud" varasemad töökohad, siis uus tööandja konfliktsete kohta infot ei saa - tänapäeval on internet ammendamatu infoallikas ja tahtmatute jälgede mahajätmise koht.

Seega kokkuvõtvalt jääb soovida ehedust, julgust ja lugupidamist töökohtade vastu tööelus! Kõik see on õnneks õpitav ja sellega tegelevad ka tööalase nõustamise programmid, näiteks äsjaalustanud Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav programm Avituse keskuses.