Sellised küsimused esitas Brasiilia suurima lehe O Globo võrguväljaandes vihane Brasiilia fänn vaid päev enne Eesti-Brasiilia mängu.
“9000-kohaline staadion on ju lihtsalt meie meeskonna raiskamine,” lisas fänn veel, “kes selle kõik kinni maksab?”
Kui Brasiilia rahvusmeeskond on platsil, seiskub enamasti elu kogu riigis ning inimesed on naelutatud teleekraanide ette kui kärbsed meepotti. Eilne mäng oli aga erandiks.
Esiteks algas mäng kohaliku aja järgi kell kaks pärastlõunal, mil inimesed on tööl, ning teiseks oli tegemist tundmatu väikeriigi tundmatu meeskonnaga.
Mäng Eestiga ei jõudnud eile isegi mitte ajalehtede esikülgedele — hoopis olulisemaks teemaks oli samuti eile õhtul toimunud matš kahe kohaliku Rio de Janeiro meeskonna, Flamengo ja Fluminense vahel.
Ehk just seetõttu polnud ka üllatav brasiillaste pettumus nigela väravasaagi üle. “See tulemus on täiesti piinlik,” hüüatas carioca (Rio de Janeiro elanik) Mariana, kes töötab kodukontoris ja jälgis mängu silmanurgast. Ka O Globo kommentaariumisse postitati pigem pettunud karjatusi ning ajakirjanikudki kurtsid Brasiilia meeskonna kehva mängu üle.
“Kes ootas Brasiiliale lihtsat võitu, pidi pettuma,” kirjutas O Globo peale mängu lõppemist, “Eesti meeskond kompenseeris vähese kogemuse tõsiselt mängides. Brasiilia meeskond esines apaatselt ja andis kaitsjatele liiga kergesti alla.”
Minu sõpradelegi läks mäng korda vaid seetõttu, et nad tunnevad isiklikult üht eestlast. Kaastundlikult patsutasid nad mulle peale mängu lõppemist õlale. Unustasin kiirelt neilt mängu ajal saadud sõnumid tekstiga “Brasiilia suru Eesti vastu muru”, sest kes see siis kogu seda vutivärki ikka tõsiselt võtab.
Rõõmustasin hoopis, et olin neile suutnud taas pisut enam Eestit tutvustada.
