JUHTKIRI: Käibemaks jäägu (taas)muutmata
Käibemaks tõusis 18 protsendilt 20le Tederi sõnul liig lühikese etteteatamisajaga. Samale möödalaskmisele juhtisid ettevõtjad tähelepanu juba käibemaksu muutnud seadusepaketi väljatöötamisjärgus. Poliitikutel oli seega kindlasti selge, et liigutakse (põhi)seaduslikkuse seisukohalt hallis tsoonis.
Delfi loomulikult toetab Eesti seadusandluse vastavust põhiseadusega. Tederi poolt ühe variandina välja pakutud käibemaksu langetamist tagasi 18le protsendile ei pea me siiski mõistlikuks.
Esiteks tekitaks see ettevõtetes uue segaduse ajal, mil eelmisest maksumuudatusest tulenev veel täielikult likvideeritud ei ole. Teiseks võib juhtuda, et käibemaksu muudetaks sel juhul veel kaks korda: tagasi 18 protsendile ja siis, põhiseadusega kooskõlas oleva etteteatamisajaga uuesti 20 protsendile. See aga muudaks kogu protsessi juba täielikuks tsirkuseks.
Poliitikud eksisid, kuid käibemaksu siia-sinna kruttimine oleks veel suurem eksitus. Samas on raske näha antud olukorras õiglast tagasimaksetel põhinevat kompensatsioonimehhanismi. See seaks ebavõrdsesse olukorda ettevõtjad ja tavakodanikud. Viimased vaevalt ebaseaduslikult makstud käibemaksu tagasi saavad.
Tavaliselt meelsasti valitsust säärest hammustav Delfi leiab end olukorrast, kus me soovitame käibemaksutõusu käsitleda kui sündinud fakti. Õiguskantsleri poole pöördunud Eesti väike- ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon võiks rahulduda moraalse võiduga ning mitte hakata juuksekarva lõhki ajama – EVEA liikmed sellest vaevalt olulist tulu saaksid.
Riigikogu erakorralist istungit kokku kutsuv Keskerakond aga võiks kordki mitte püüda mõnest teemast valimiseelset poliitilist kasu lõigata.
Küll aga peaks tulevikus olema võimalik küsida õiguskantsleri seisukohta kavandatavate seadusemuudatuste õiguspärasuse kohta enne, kui need presidendi käe alt läbi käinult seaduse jõu saavad. Seda selleks, et põhiseadusevastasusest kui "erakordsete olude paratamatusest" ei moodustuks Eesti poliitika tava.
