Reformierakond lubas veel aasta aega tagasi pealinna valimised kinni panna. Täna on nad aga kukkumas Tallinnas toetuselt neljandaks erakonnaks. Kevadel tehti selge valearvestus, kui kiirustades kinnitati Keit Pentus linnapeakandidaadiks. Täna on oravatel kumm täiesti tühi.
Pentus jääb võrreldes teiste võimalike linnapeakandidaatidega selgelt nõrgaks. Uut kandidaati ei saa oravad aga enam valida. See näitaks eriti ilmekalt nende ebakindlust. Nii tuleb Reformierakonna strateegidel täna tõsiselt mõelda, kuidas leida oma kampaanias uus värskus.
Kes on aga Pentuse võimalikud konkrendid? On selge, et istuv linnapea veab Keskerakonna kampaaniat. Sotsiaaldemokraadid on koondumas erakonna esimehe Jüri Pihli taha. Endise siseministrina on tal lahendused, kuidas pakkuda raskel ajal inimestele turvatunnet. Ka on ta mees, kes suudab juurida välja linnasüsteemis lokkava korruptsiooni. Nii võib Pihl tõusta valimiskampaania ajal linnavalitsuse vastasrinna liidriks.
Suurim lööma käib linnapeakandidaadiks saamise nimel IRLs, kus peamised konkurendid on endine meer Tõnis Palts ja parteijuht Mart Laar. Eks lähinädalatel selgub, kas võidab raha või erakonna esimehe autoriteet.
Rohelised võtavad oma hääled, aga viieprotsendilist valimiskünnist neil vaevalt et ületada õnnestub. Rahvaliidule tähendaks aga oma nimel all Tallinna valimistele minek täielikku hävingut. Nii üritavad nad taas end mõnele teisele parteile pähe määrida või moodustada siis valimisliitu.
Keskerakonna suurimaid hirme sel sügisel on lisaks Pihli kandideerimisele kindlasti Öise Vahtkonna nimekirja tulek. See tähendab, et otsustav kogus vene hääli võib Savisaare tagant ära kukkuda.
Suurim muutuja on aga Tallinna oktoobrivalimistel suure sõjaga sündinud uus ja õiglasem valimissüsteem. Lisaks kaheksale linnaosapõhisele valimisringkonnale tekib ka ülelinnaline nimekiri. Seega sama süsteem, mis Riigikogu valimistel.
Nii ei lähe erakondadel-valimisliitudel pärast linnaosades mandaatide jagamist ülejäävad hääled kaotsi, vaid need annavad kompensatsioonimandaadi kinnise ülelinnalise nimekirja järgi. Enam ei saa tekkida olukorda, kus erakond kogub üle linna ligi seitsme protsendi valijate toetuse, aga ei saa linnavolikokku mitte ühtegi esindajat.
Tallinna volikogu valimiste põhiküsimuseks ei kujune seekord mitte kommunaalküsimused, vaid tänane linnajuhtimise stiil. Valik on lihtne – kas jätkab korruptiivsusehõnguline, võimu tsentraliseeriv linnavõim või on Eesti pealinna võimalik teistmoodi, ühele Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnale sobilikult juhtida.
