Karol Kallas: Mitme näoga narkoteema

Kõiki edaspidisi narkoteemalisi jutuajamisi võiks alustada teadmisega, et alkohol ja tubakas on samasugused uimastid nagu näiteks kannabinoidid. Põhjus, miks peale nimetatud kahe mõnuaine kõik ülejäänud narkootikumid on keelatud, ei ole mitte meditsiiniline, vaid poliitiline.

Meie riigis ja enamuses Läänes on vastuolulisel kombel kriminaliseeritud väiksemgi alkoholist ja tubakast erineva uimastava aine omamine. Samas on avalikult teada, et kui kanepitaimed on kergesti äratuntavad ja narkokoerad leiavad üles viimasegi kokaiinipiisa, siis igaüks võib minna metsa “maagilisi seeni” korjama.

Teine suhteliselt üldteada tõsiasi on seegi, et Eestis kasvab vabas looduses ja koduaedades hulgaliselt taimi, milles leiduvad toimeained on mõnel juhul võrreldavad LSD-ga.

Üks iidsetest aegadest pärit tarkus kõlab lihtsustatult järgmiselt: mida pole võimalik ära keelata, seda tuleb üritada kontrollida. See on ka üks motiiv, miks maailmas kõlavad üha valjemalt kergemate narkootikumide legaliseerimist pooldavad hääled. Inimesed on mõnuaineid jahtinud ajaloo algusest peale ja seda meie olemusse sissekodeeritud tungi seadustega ei muuda.

USA president Nixoni poolt 1970ndatel algatatud “sõda narkootikumidega” on armetult läbi kukkunud. Ameerikamaal lüüakse narkootikumide vastu võitlemisega aastas laiaks ligikaudu 44 miljardit dollarit ja siiani on selle peamiseks tulemuseks olnud narkokuritegude ning uimasitarbijate kasv…

Narkootikumide võimalikku legaliseerimist analüüsinud teadlased on väitunud, et kergemate narkootikumide ametlikult kättesaadavaks tegemine vähendab raskemate narkootikumide tarbimist. Hollandi narkostatistika, kus “maagilised seened” ja kanep on suhteliselt ametlikult kättesaadavad, tarbitakse heroiini võrreldes naaberriikidega tunduvalt vähem.

Legaliseerimist pooldavate huvigruppide loogika on selles, et seadustades näiteks kanepi ja võttes selle tarneahela riikliku kontrolli alla, kaotavad narkoparunid sissetuleku ja oma mõjuvõimu.

ÜRO andmetel on 2009. aastal maailma narkokaubanduse maht 321 miljardit dollarit. Ühel pool on tarbijad, kes sellist kaupa vajavad ja teisel pool on riigid, kes selle raha kurjategijatele loovutavad.

Kõikvõimalikud “sõjad”, erioperatsioonid, seaduste karmistamine ja muu selline on näidanud, et narkootikume ühiskonnast jõuga välja ei juuri.

Kõikvõimalike mõnuaineid tuleb tarbida äärmiselt vastutustundlikult ja karistustega hirmutamise asemel on tulutoovamaks hinnatud ennetust. Nii nagu seksist, tuleb ka narkootikumidest rääkida juba koolis ausalt ja avameelselt ning seejärel peab jääma lootma, et meie järeltulev põlv langetab ise õigeid valikuid.