Riiakas naine jookseb mehe järel toast tuppa, et temaga tüli norida, tuleb puukuurigi sõnelema, tuleb järgi ka baari, kust mees rahu otsib. Kui mees ei lase riiakal naisel enda peale karjuda, siis kuuleb ta vastuseks mõnda absurdset süüdistust. Et nagu oleks riidlemine kuidagi seotud inimese õigusega tema kinnisvara kasutada või midagi vastavat.

Koduvägivalla teema hakkab majandussurutise ajal üha aktuaalsemaks muutuma. Paljud mehed on töötuks jäänud. Neil pole raha ega tööd, samas on nad kodus rohkem kui varem. Kuna rahulolematu etteheitev naine võib närvi mustaks ajada küll, kasvab tööpuuduse ajal perevägivalla statistika. Kuni selleni välja, et loeme taas uudist: USA-s tappis töötuks jäänud mees oma naise ja lapsed ning seejärel ka iseenda.

Hiljuti esines ajakirjanik Indrek Schwede seisukohaga, et naiste psüühiline vägivald meeste kallal on meie ühiskonnas tähelepanuta jäänud nähtus. Psüühilist vägivalda on muidugi üldse raske tuvastada, veelgi raskem juriidiliselt reguleerida.

Teine ajakirjanik, Anna-Maria Penu, aga reageeris Schwede mõttele väitega, et psüühiline vägivald pole kunagi nii ohtlik kui füüsiline vägivald. Siiski, siiski, julgeksin vastu vaielda!

Toon konkreetse näite. Üks minu naistuttav sai hädaolukorras minu juurest omaette olemisega öömaja. Mingil hetkel tekkis probleem: ta hakkas mind muu hulgas alusetult süüdistama ja mõttetult solvama. Kui palusin tal välja kolida, siis ta keeldus.

Füüsiliselt ma teda välja tõsta ei oleks tohtinud – vägivald! Kui helistasin poliseisse, siis patrulli välja ei saadetud: verbaalne vägivald polevat selleks piisav põhjus. Politseil on nii palju raskeid juhtumeid, et nad tulevad kohale alles siis, kui on vaja juba laibakott kaasa võtta. Mul koguni soovitati oma JÕUGA hakkama saada...

Kui siis ühel päeval sundkülaline ikkagi arestimajja välja magama viidi (kodurahu rikkumise pärast), heitsid sõbrad hiljem ette, et miks ma oma tuttavale politsei kutsusin.

Inimest, kes naudib seda, et suudab teisi endast välja ajada, nimetan mina psühhopaadiks. Naine, kes provotseerib meest end lööma, provotseerib meest kuriteole. Kuriteole ahvatlemine on kuritegu.

Teise inimese ajurakkude hävitamine on samuti kuritegu. Mõned psüühilise vägivalla ilmingud on isegi seadusega karistatavad. Näiteks enesetapule õhutamine on kuritegu.

Psüühilise vägivalla vastu on õnneks ka legaalseid võtteid. Liiga sageli ja mõttetult karjuva inimese võib saata psühhiaatrilisse ekspertiisi ja sealt edasi psühhiaatriahaiglasse ja/või lasta ta teovõimetuks tunnistada.

Antiikfilosoof Sokratese - kelle naine olevat vestelnud peamiselt karjuvas kõneviisis - ajal selliseid võimalusi ei olnud. Meie elame õnneks teisel ajastul.