Priit Toobal: Savisaar taandas end pingviinidest

Möödunud päevade sisse mahtus mitmeid olulisi sündmusi. Ühele oli selleks võidusamba avamine, teisele jaanipühad ning kolmandale need mõlemad. Mina kuulun nende hulka, kes peavad mõlemaid sündmusi Eesti rahvale südamelähedaseks.

Seetõttu tundus mulle kohatu ajakirjanduse ja mõningate poliitikute ilkumine, miks polnud võidusamba avamisel Vipi ehk eriti tähtsate inimeste istekohal platseerumas Tallinna linnapead Edgar Savisaart. Ta ei saanudki seal olla, sest viibisime temaga üheskoos rahva hulgas.

Muuseas tasub meelde tuletada, et Savisaar on varemgi eelistanud pingviinide paraadile inimeste keskel viibimist. Olgu selleks siis igaaastane presidendi vastuvõtt vabariigi aastapäeval või mõni teinegi pidulik sündmus.

Kanal 2 „Suvereporteri“ saates ütles Savisaar välja igati kiiduväärt mõtte, et kõik loožis istunud tegelased oleksid võinud samba avamist jälgida rahva hulgast. Vabadussõda ei pidanud mitte üksikud kindralid ja poliitikud, vaid see oli kõigi iseseisvuse aadet kalliks pidavate eestlaste võit. Ühine tegu, mida võidusammas ongi mõeldud sümboliseerima.

Ometigi leidis meedia jälle võimaluse tühjalt kohalt seebimulli suureks puhuda. Teleeetrisse paisati mõnuga isamaaliitlaste Helir-Valdor Seederi ja Tunne Kelami intervjuud, kes kahjurõõmsate nägudega imestasid, et Savisaart polnud nende kõrval tribüünil troonimas. Neil oli õigus, aga üksnes selles, et Savisaar polnud tribüüni ehtimas.

Muus osas paraku olid nimetatud persoonid omast võttest selili. Poliitikuid on muidugi mitmesuguseid – osale meeldib siniverelistena kõrguda rahva kohal, teistel olla inimeste keskel.

Lõpetuseks neile, kes olid võidusamba avamisel ootusärevalt Savisaare kõnet ootamas, siis korraldajad polnud Tallinna linnapeale sellist võimalust ette näinud. Kuigi võinuks, sest pärast president Lennart Meri lahkumist kuuleb poliitikute suust harva midagi sisutihedat.