Jaanus Rohumaa: Kultuuripealinn sünnib ka rahata
Kultuuripealinna programmi valmistatakse ette aastaid ja üldjuhul võetakse tööd väga tõsiselt, sest kasvõi turismist tõusev tulu katab juba lühikese ajaga tehtud kulutused. Vilnius ja Linz valisid programmi loomiseks erinevad strateegiad. Leedukad panustasid raharohketesse ja suurejoonelistesse projektidesse, mis on paari aasta taguse majandusliku optimismi valguses ka mõistetav. Linz aga, olles küll väike, ent see-eest vaimselt rikas linn, panustas kaasatusse ja leidlikesse lahendustesse.
Kui Vilnius lasi avatseremoonial taevasse pööraselt pürotehnikat, siis Linzi rahvas mõtles välja projekti, mille käigus loositi linna külastajate vahel võimalus veeta uusaastaõhtu mõnes Linzi peres. Ühtlasi leidsid korraldajad võimaluse esitleda end aastavahetuse ühes vaadatumas saates, Viini Filharmoonikute uusaastakontserti ülekandes. Lihtsad ja leidlikud ettevõtmised. Vilniuse olukorra tegi seevastu raskeks poliitiline tõmblemine riigi ja linna vahel ning ootamatu majanduskriis.
Mõned päevad tagasi kerkis küsimus Tallinn 2011 eelarvekärbetest. Närveeriti, et mis nüüd küll saab. Saab küll, sest linn ja riik on siiani kultuuripealinna suhtes käitunud korrektselt. Karmimast majanduskliimast lähtudes oleme juba vähendanud oma algselt planeeritud tänavust eelarvet. Keegi ju ei tea, mis järgmisel aastal majanduses õigupoolest toimub ning põhilised kulutused ootavad meie meeskonda just aastatel 2010 ja 2011.
Selle aasta lõpuks saab kokku 75 protsenti programmist. Kultuuripealinna loomenõukogust on tänaseks läbi käinud 168 algatust. Ja ükski hea asi ei jää tegemata. Kasvõi Lasnamäe ja Kopli probleemseid noori muusikuteele aitav AfroReggae koostöös Brasiilia ja Inglismaa tegijatega või juba teist aastat kultuuripealinna eestvedamisel korraldatud Tallinna Merepäevad. Või mere ääres toimuvad teatri- ja keskkonnaprojektid.
Jõuan nüüd jutu tuumani. Olles juhtinud kuu aega kultuuripealinna programmiosakonda, olen mõistnud, et aastal 2011 saab Tallinna elanik ja külaline osa väga paljudest kõrgtasemel sündmustest. Tegijate nimekiri on rahvusvaheline ja kaastatud on ka suur osa kodumaistest tipptegijatest. Kuid vahest isegi olulisem on, et Tallinna inimesed ja institutsionaalsed kultuuriasutused hakkaksid mõistma – kogu see suursündmus on meie kõigi huvides. Ja küsida tuleks sedapuhku nõnda: mida mina saaksin teha selle heaks, et Tallinn oleks päriselt Euroopa kultuuripealinn?
Asi pole rahas või kandlemänguoskuses. Küsimus on hoiakus. Erksas vaimus ja osavõtmises. Meenutame Estonia teatri ehitust või Aleksandrikooli rajamist. Mina isiklikult luban, et kultuuripealinna programm toimub ka siis, kui meie arvel on null krooni (mida vaevalt, et juhtub), sest suurem osa kultuurist on rahasse tõlkimatu.
Ja lõpetuseks näide eelmise aasta kultuuripealinnast Liverpoolist. Seal viidi läbi lühike koolitus taksojuhtidele ja klienditeenindajatele ning seejärel varustati autod ja poed vastavate kleebistega. Kui siis turist istus „kultuuritaksosse” ja nimetas sihtkoha, mainis taksojuht muuseas, et täna õhtul on teie hotelli lähedal suurepärane vabaõhukontsert ja kindlasti peaks läbi astuma ka sadamast, kus on väljas haruldane purjelaevade ekspositsioon. Welcome!
