Jätke ometi see vanade haavade lahtikiskumine ja aina uute ja uute komisjonide moodustamise nõudmine. Sepp lehvitas eile Riigkogu ees 150 allkirjaga petitsiooni, milles Estonial hukkunute omaksed nõuavad uurimise taasalustamist. Estonial uppus umbes 850 inimest, kellest igaühel on kindlasti vähemalt kaks lähedast, kokku siis 1700 inimest. Rohkem kui 90 protsenti hukkunute omastest ei soovi seega uut komisjoni ja uut mullikeste ajamist.

Ei tule teie igatsetud teist rahvusvahelist uurimist ja isegi kui tuleb, ei tõesta see muud, kui juba tõestatud on. Kaks komisjoni on oma seisukoha avaldanud, esimene pidas - täiesti loogiliselt - Estonia uppumise põhjuseks logisevat vööriluuki. Laev oli vilets ja sõitis kiiremini, kui nendes tingimustes oleks mõistlik olnud. Teine komisjon ütles otsesõnu, et olemasolevad tõendid ei võimalda uppumise suhtes uusi järeldusi teha.

Ma tean, keskerakondlaste ja vandenõuteoreetikute vastus on nüüd, et kui olemasolevad tõendid ei võimalda, siis hankige uusi tõendeid. Jah? Aga kui leia? Jääte te siis rahule? Muidugi mitte, sest Estonia puhul pole ammu enam tähtis lõpppunkt, vaid teekond ise. Vandenõuteoreetikud saavad sellest oma igapäevase adrenaliinilaksu ja vastutustundetud poliitikud lõikavad valimiste eel kasu.

Iga õnnetuse puhul leidub keegi, kes ei suuda külmade faktide ja mõistlike põhjustega leppida. Keskerakondlased vaevalt vandenõuteooriatesse usuvad. See muudab nende valimiseelse kasulüpsi veelgi küünilisemaks! Niigi õnnetute inimeste arvel end esiplaanile upitada... Häbi!