Silmakirjalikud e-telgid

Eesti e-hääletus on nii vabameelne, et igaüks võib anda oma hääle kasvõi pargipingilt või ostukeskusest. Keskerakonna eile avatud hääletustelgid on aga isegi selles kontekstis otsene oht demokraatiale.

Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali jutt sellest, et erakondlikesse hääletustelkidesse sattuvaid inimesi ei mõjutata, kuna "telgi sees me valimiskampaaniat ei tee," on pehmelt öeldes lapsik.

Toobal teab suurepäraselt, et ebakindlate või lihtsalt rumalavõitu kodanike mõjutamiseks pole alati palju vajagi. Piisab sellest, et pakkuda erakondlike tunnuste all "koht, kus arvuti taga oma hääl anda ning ühtlasi seda mitte vihma käes teha," nagu peasekretär silmakirjalikult seletab.

Mis erapooletust hääletusest saab tõsiseltvõetavalt rääkida, kui üks kindel erakond paneb püsti telgi, lauad ja arvutid, toob valija kasvõi bussiga kohale - ning teeb seda rõhutatult oma näo ja nimega. Juriidiliselt võib kõik isegi korrektne olla, aga eetiliselt on Keskerakonna teguviis häbematu.

On valija õnn, et kogu see küüniline plaan paljastab samas Keskerakonna tegeliku palge. Tegemist on ju seltskonnaga, kes on kõige häälekamalt kurtnud kallutatuse üle Eesti ühiskonnas. Nüüd aga tõestatakse, et kallutatus sobib meetodina suurepäraselt, peaasi, et asjad õiges suunas kaldu on.

Mis aga e-valimistesse puutub, siis tegeliku valimissaladuse - ning sellel põhineva esindusliku demokraatia - säilimiseks peab e-hääletuse põhimõtteid Eestis kiirkorras muutma. Id-kaart on valija tuvastamiseks endiselt sobiv vahend. Erakondadelt on aga vaja võtta võimalus seda väärkasutada.