Klaus on tuntud euroskeptik, kes on avalikult välja öelnud, et keeldub Lissaboni leppe ratifitseerimisotsusele alla kirjutamast ka siis, kui Tšehhi parlament selle heaks kiita otsustab. Euroliitu on Klaus võrrelnud Nõukogude Liiduga. Kui Tšehhist sai Euroopa Liidu eesistujamaa, keeldus Klaus oma palee kohale sinist tähelippu heiskamast.

Nüüd sõidab Klaus aga Euroopa Liidu delegatsiooni ühe juhina Habarovskisse kohtuma Venemaa presidendi Dmitri Medvedeviga. Euroliidu ametnike poolt on kuulda rahulolevat üminat – Klaus suhtub Venemaasse igati positiivselt ja seega on alust loota, et läbirääkimised kulgevad taas õhkkonnas, kus Medvedevil suu kõrvuni. See annaks võimaluse gaasikraanide lahtihoidmise kohta järgneval talvel ehk kinnitusi saada.

Lisaks energiaküsimustele tuleb Habarovskis arutusele augustikuine Gruusia konflikt. Venemaal pole siin vähimatki põhjust muretseda, kui tuletada meelde pan Klausi avaldusi 2008. aasta augustist. Tšehhi riigipea sõnul lähenesid Poola ja Baltimaade riigipead konfliktile ühepoolselt. Arusaam kuldsest Gruusiast ja pahast Venemaast näitas Klausi sõnul primitiivset maailmavaadet.

Üks on selge, Klaus distantseerib end selgelt Poola-Baltikumi Venemaad trotsivast poliitikast ja ühineb selles suhtes Saksamaa liiniga. Venemaaga suhtlemisel on esmatähtis majanduslike sidemete säilitamine, mille eest on vastutasuks iseenesestmõistetav Venemaale meelehärmi tekitavad teemad maha vaikida.

Prantsuse või Saksa kolleegidest erineb Klaus aga julguse poolest kõik oma eriarvamused keerutamata välja öelda. Lääneeurooplaste ümmarguse mittemidagiütlemise asemel põrutab tšehh, et ei pea mingite kummaliste baltlaste toetamist vajalikuks, kui kaalul on kasulikud suhted Venemaaga. See, et ta juhtub olema ka Euroopa Liidu eesistujamaa president, säästab teisi valusa tõe väljaütlemisest.