Aarne Ruben: President Ilvese täitmatu naine
Leedu ja Läti esileedidel pole isiklikku ametiautot, ametisõitudeks kasutavad nad kantselei omi. Ka Soome esimesel härral Pentti Arajärvil, kes professorina teenib rohkem oma naisest Tarja Halonenist, ei ole mingit põhjust riigilt kalleid masinaid nõutada. Samuti sõidab Carla Bruni koos oma mehega ametlikele visiitidele ühes autos või ostab endale ise, mida ta tahab.
Prantsuse esileedi, kes modelli ja lauljana ka ise ühes autoreklaamis osalenuna vaevalt jalakäijaks jääb, oleks kindlasti üllatunud, kui kuuleks, et ühes väikeses põhjamaises riigis, kus seitsesada aastat orjad oldud ja nüüd roppu moodi trügitakse, võimaldab seadus riigi esimesele daamile rahva vaevaga kogutud rahaga ametiauto. Miljon krooni on Eesti näitel küll üks sajatuhandendik kõikidest riigituludest, kuid rikas Carla Bruni ostaks masina kindlasti ise. Ta teab, et ka ühe sajatuhandendiku peab suunama abivajajateni.
Või kas president Bushi Texase rantšot peab üleval USA riik? Kas Bushi presidendiks oleku ajal tasus riik Bushi rantšo elektri-, kütte- ja prügikulu? Olla Eesti president on tunduvalt tulusam kui olla lombitaguse suurriigi president.
Paar aastat tagasi oli kuulda, et kui Evelin Ilves käis erapuhkusel Lapimaal, vilistas ta kumme presidendikantselei mahtuniversaaliga ning teda saatis kaks ihukaitsjat. Maastur olnud just kantselei töötajate ettekirjutus: need olevat julgeolekukaalutlused, mis sunnivad sõitma just kõige värskema Audiga. Kahe ja poole aasta vanusel Audi A6 Allroadil julgeolekuriskid muidugi suurenevat järsult... Kui Sveta Medvedeva läheks ihukaitsjate saatel sõitma oma VW Golfiga, kas tema julgeolekuriskid on siis neli korda suuremad (tema auto ju kümneaastane)?
Millised on proua Ilvese ohuriskid Lapimaal? Kes üldse teab välismaal Eesti presidendi naist? Kas FSB tuleb teda röövima? Ingrid Rüütel käis vabalt üksipäini Tallinnas poodides – ja keegi ei tulnud teda tülitama.
Presidendipaar läheb vaesele rahvale küll kalliks maksma, kuid see ei tähenda hoopiski, nagu poleks meie presidendil saavutusi. Ilvesel on kahtlemata omad nägemused ning parteide lepitaja ja arbiiter on olnud tema nagu ta eelkäijagi. Ometi on Arnold Rüütlilgi talukoht Saaremaal ja isegi kui tollal oleks kehtinud praegune presidendi ametihüvede seadus, poleks ekspresident lasknud oma elamisse riigi raha sisse pumbata.
Vanahärra poleks ka niisama lihtsalt lasknud oma talu presidendi residentsiks muuta. Ja tema naine ei käinud mitte puhkusereisidel, vaid peamiselt folkloristikakonverentsidel – muuseas, ilma kõrgendatud lahinguvalmiduseta ihukaitsjateta, ilma maasturiteta – sest oleks ju plass lugu, kui need akadeemilisse õhkkonda sisse sajavad!
Kuulume juba ajalooliselt bütsantslike valitsemistraditsioonidega riikide äärealadele. Vene (ja mõnes mõttes ka nõukogude) kombe kohaselt on valitsejale kõik lubatud. Alam on bütsantsi traditsioonis sunnitud tema erilisi õigusi austama. Nii on ka eestlane valitseja tegude suhtes ülimalt leplik: riigi-isa sulges seadusevastaselt rannariba, oh pole viga, kõnnime siis mööda!
Meie ei pea kasutama seaduses ette nähtud õigusi, mille kohaselt Eestimaa rannad on jalutamiseks kõigile, ilma et sinna eraomandi piire veetaks. Võib-olla juba homme näitab valitseja lepliku eestlase näole oma tallamustrit, meie aga ohkame: ta on ju nii suur mees, mis meie väikesed inimesed siin ka asjast teame...
Võitja võib ka ränga majanduskriisi ajal kõik võtta, ka siis, kui kaotajad tööpuuduses vaevlevad. Kodanik laseb alandlikult kõrvad lonti ja tasub riigiisa majapidamiskulud, ostab ka tema naisele tuttuue auto. Olgu pealegi – võib-olla on Ilves tõesti hea president ja suur riigimees.
Aga selle suuruse kohta käib üks muinasjutt, milles taat püüdis järvest välja kuldkala ja plaanitses selle abil tõesti vahvaid üritusi. Taadi mõtete suuruse aga rikkus ära tema naine, kes tahtis kulda, uhket kleiti ja paleed.
