Kehtestagem 8000-kroonine kodanikupalk

Kapitalismi sünnist saadik pole tegelikult kunagi kõigile tööd jätkunud. Üldtunnustatud teooria järgi paneb asjad paika konkurents, mis võimaldab rahulolematu asemel palgata piisavalt kaua aega olnud töötu, kes siis omakorda on nõus mis tahes tingimustega, et vaid näljasurmast pääseda.

Enamjaolt pole aga tegemist konkurentsi kui positiivse nähtusega, vaid pigem kapitalismi varjukülgedega. See on ka põhipõhjuseks, miks on maailmas juba ammuilma teoretiseeritud võimaliku kapitalismijärgse ühiskonnakorralduse üle.

Olgu konkurents aus, korruptiivne või lihtsalt röövellikult ekspluateeriv, on probleem ise tegelikult ju palju sügavam. Me ei ela enam XVIII või XIX sajandil, vaid XXI sajandil – tehnoloogia areng on olnud tohutu. See tähendab, et täistööhõive on põhimõtteliselt utoopia, mistõttu nn klassivõitluse käigus tekkiski sotsiaalsfäär oma toetustega.

Kuid ka sotsiaaltoetuste aeg hakkab tänaseks juba ümber saama, sest ühelt poolt saavad sellest kasu vaid suhteliselt kitsad grupeeringud ning teiselt poolt on toetused muutunud piltlikult öeldes Kalevipoja mõõgaks, sest meelitavad igal aastal keskmiselt kaks miljonit uut immigranti Euroopasse sotsiaaltoetuste peale parasiteerima.

Tehnoloogia areng, mille tõttu maailm vajab vähem töökäsi, ongi sünnitanud idee, et tuleks lõpetada igasuguste toetuste maksmine – töötu abiraha, tudengite õppetoetused, lastetoetused, vanemahüvitised, pensionid – ning asendada need riikliku kuusissetulekuga, mida saavad kõik riigi kodanikud, sõltumata sellest, kas nad töötavad või ei tööta. Säiliks vaid haigus- ja hoolduskindlustus ning 1600 eurot ületavale kuusissetulekule kehtestataks proportsionaalne 25-protsendine tulumaks.

Kaks aastat tagasi esitati Saksamaal teadusuuring, mille kohaselt on see idee täiesti teostatav: 700-800-eurone kuusissetulek igale Saksamaa kodakondsusega inimesele sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte, jääb samasse suurusjärku riigi sotsiaalkulutustega. Tööjõupuudust see kaasa ei too, sest enamik inimesi kindlasti ei lepi minimaalse sissetulekuga ning eelistab edasi töötada – kuid idee teostamine garanteeriks eranditult iga kodaniku toimetulemise.

Saksamaal leidis idee tohutut kõlapinda ja toetust, seda ideed toetavaid poliitikuid leidus seinast seina: vasakpoolsetest konservatiivideni, rahvuslastest rääkimata. Ideed toetavad ka paljud suurtöösturid, kes näevad tootlikkuse kasvu üha suuremas töö automatiseerimises.

Tõenäoliselt on vaid aja küsimus, millal idee teoks saab, ning vaevalt on selle teostumiseks sobivamat aega kui ülemaailmne majanduskriis ning töötuse kasvust tingitud üleüldine rahulolematus.

Eesti lahendus poleks muidugi Saksamaa mitte 700-800-eurose kodanikupalgaga võrreldav, kuid avaliku sektori täiendavate kärbete kaasabil on kaheldamatult võimalik igale EV õigusjärgsele kodanikule tagada 7000-8000-kroonine kodanikupalk.