Läti president on lubanud 26. veebruaril põhiseaduses sätestatud korras nimetada uue peaministri. Pärast seda on peaministrikandidaadi pädevuses nimetada valitsuse liikmed. Et valitsus saaks sajaliikmelises seimis enamiku parlamendiliikmete heakskiidu, peab tulevane kandidaat koalitsioonipartneritega läbirääkimisi pidama.

Eelmine valitsuskoalitsioon, kuhu kuulusid peale nimetatud erakondade ka Esimese ja Läti tee erakondade liit (ELTL) ja erakond Isamaale, kaotas valijate poolehoiu ning kaudselt avaldas valitsusele umbusaldust ka president 13. veebruari usutluses.

President Valdis Zatlers on uuest aastast alates esinenud rohkete avaldustega. Populaarseim avaldus järgnes pärast presidendi naasmist Strasbourgist Riiga 14. jaanuaril, kui president lubas kasutada oma põhiseaduses kinnitatud õigust algatada parlamendi laialisaatmine, juhul kui valitsus ja parlament ei täida talle pandud ülesandeid 31. märtsiks. Mitmedki poliitikavaatlejad on avaldanud ärevust võimu koondumise pärast presidendi kätesse.

Praeguseks on enamik presidendi seatud ülesannetest täidetud või täitmisel. Uus ja parlamendis enamuse poolehoidu pälviv valitsus on loomisel, korruptsiooni tõrjebüroo uus juht on leitud. Lähimate nädalate jooksul peaks toimuma hääletus Normunds Vilnītise kinnitamiseks parlamendis, kus teda peaks pooldama kaks kolmandiku seimi liikmetest.

Parlament on lubanud valimisseaduse paranduse viimasel lugemisel vastu võtta, et välistada nn valimisvedurite süsteemi, milles populaarsed poliitikud lubavad ähmase taustaga tegijatele parlamenti pääsemist, ilma et valijad oleks neid sinna valinud. Seimi juriidiline komisjon on arutamas põhiseaduslikke muudatusi, et anda 1/10 valijaskonnast õigus algatada parlamendi laialisaatmine.

Missugune on presidendi valik?

Kui president peaks uue valitsusjuhi ametisse nimetama opositsiooni esindaja, siis kaoks tal põhjus 31. märtsi tähtajast kinni pidada, eriti kui arvestada parlamendisaadikute viimaste nädalate soovitusi presidendile mitte liiga agaraks muutuda, st andes mõista, et parlamendi otsusega võib ka president oma ametist ilma jääda.

Pärast endise valitsusjuhi Godmanise lahkumisavalduse vastuvõtmist eelmisel reedel teatas president Zatlers, et välistab erakonnavälise peaministrikandidaadi nimetamise, sest poliitiline kriis riigis polevat veel nii sügav. Sellega on välistatud võimalus peaministri ametis näha praegust Euroopa Liidu (EL) energeetikakomissari või Läti praegust riigikontrolöri Ingūna Sudrabat.

Parlamendis suurima esindatusega RE pakkus oma kandidaadiks välja praeguse regionaalministri Edgars Zalānsi ja suurim opositsionierakond Uus Aeg praeguse europarlamendi saadiku Valdis Dombrovski. Suurim venekeelse opositsiooni erakond pakkus välja kauaaegse parlamendiliime Jānis Urbanovitši. President pidas läbirääkimisi kõigi erakondade kandidaatidega, kuid teatas, et valiku teeb Rahvaerakonna ja Uue Aja kandidaatide seast.

Rahvaerakond soovib senist koalitsiooni laiendada, lisades sinna ka opositsiooni UA erakonda. Zalāns soovib ministeeriumite arvu vähendada, kuid seda pole võimalik teha ilma ministrikabinetti sätestava seaduse vastuvõtmiseta. Zalāns on oma plaanitud kooseseisu viimasel momendil välja pakkunud rea tuntuid isiksusi ja majandusteadlasi, kuid küsimus seisneb selles, kas uude valitsuskoalitsiooni palutud Uus Aeg loobub nõudest korraldada ennetähtaegsed valimised.

Valdis Dombrovskis pole ennetähtaegsete valimiste kohta strateegilistel kaalutlustel midagi öelnud. Selle asemel on ta teatanud, et tema juhitud parempoolses valitsuses oleks nõus töötama Rahvaerakond, Roheliste ja Põllumeeste Liit, Isamaa, Kodanike Ühendus.

Uus Aeg nõudis Ainārs Šlesersi lahkumist nn personaalsest feodaalvaldusest sideministri ametis ja tänu Bloomberg TV-le “täheks” muutunud Atis Slaktrise vabastamist rahandusministri ametist. Alguses nõudis Uus Aeg ka venekeelse kooskõlakeskuse kaasamist valitsusse, kuid sellele oli kategooriliselt vastu erakond Isamaale ja Uue aja radikaalsem tiib.

Valdis Dombrovskise valitsust on lubanud toetada erakond Teise Poliitika Eest (ÜTPE), kuna ÜTPE, Kodanike Ühendust ja Uut Aega seob kokkulepe koordineerida oma tegevus eesmärgiga nõuda Lätis ennetähtaegsete valimiste korraldamist.

Kaks arengustsenaariumi

Vaatlejad pakuvad välja kaks arengustsenaariumi. Kui peaministriks esitatakse Edgars Zalāns, siis saaks 1,6%-se toetusega Rahvaerakond peaministri ameti, sellega ka piisavalt haldusressursse, et valmistuda eelseisvateks kolmikvalimisteks.

Kui president Zatlers peaks esitama Valdis Dombrovskise kandidatuuri, siis on oodata algusest peale töövõimetu valitsuse loomist, kus valitsusliikmed plaanivad vaid üksteisele ära teha. Viimase arengustsenaariumi puhul pole välistatud ka Valdis Dombrovskise kandidatuuri läbikukkumine parlamendihääletusel, ja seega uute kandidatuuride esitamine.

Mis tahes arengustsenaariumi puhul ootab Lätit valimisterohke suvi. Energeetikakomissar Piebalgs on toetust avaldanud Rahvaerakonna kandidaadile Zalānsile, samas arvab enamik Läti eksperte, et president nimetab opositsioonierakonna kandidaadi.

Keda president Zatlers ka ei esita, ei piisa sellest Läti majanduse taaselavdamiseks ja usu taastamiseks demokraatiasse. Praeguste erakondade koosseisud ei veena, et nad suudaksid Läti korruptsioonist vaevatud majandust ja halduskorraldust muuta. Selleks, et riik ei muutuks vaid oma taskute täitmise allikaks ja kodanikuühiskond saaks oma esindajaid kontrollida, läheb siiski vaja erakorralisi valimisi.